Mykolas Žilinskas (1904–1992) oli salapärasemaid persoone ja silmapaistvaim kunstikoguja 20. sajandi Leedu kultuuriloos. Lääne-Berliinis elanud Žilinskase kollektsiooni kuulub üle 1600 teose. Selle üleandmisega oma sünnimaale soovis ta tugevdada Leedu rahvuslikku vaimu. Kogu paremiku moodustavad vanade meistrite maalid, ajalooline tarbekunst ja tema kaasaegsete kunstnike looming.
Reigo Kuivjõgi on nii galeristi, kunstikoguja kui ka nüüdiskunsti populariseerijana Eesti kunstimaailmas märgiline. Näitus pakub kohtumisrõõmu mitmete eesti kunstnikega – nii korüfeede ja klassikute kui ka kõige noorema maalijate põlvkonna esindajatega.
Suurnäituse pärliteks on Flaami kuulsate meistrite Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniersi II lillebukette kujutavad maalid
Dresdeni Riikliku Kunstikogu ja Eesti Kunstimuuseumi ambitsioonikas koostöönäitus, mis uurib Eesti ja Saksa/Saksi kunsti kokkupuutepunkte ajaloos ja kaasajas.
Michel Sittowi (u 1469–1525) surmast möödub 2025. aasta detsembris 500 aastat. Näitus tutvustab Tallinnast pärit ning 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopas kõrgelt hinnatud kunstniku varasemat loomingut
2025. aastal tähistatakse Eestis ja Lätis emakeelse raamatu 500 aasta juubelit. Näitus toob vaatajate ette meie kirjasõna ajaloo reliikviad algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni.
Näitus annab ülevaate kunstniku loomingust, tuues kokku ligi 50 meistriteost Euroopa muuseumidest ja erakogudest. Rahvusvaheline suurnäitus on Kadrioru kunstimuuseumi 25. tegevusaasta juubelipidustuste tähtsündmus.
Näitus uurib, kuidas kivid ja kivimid on pakkunud eri ajastutel inspiratsiooni nii raidkivimeistritele kui ka maali- ja ehtekunstnikele. Kui teraselt kuulata, võivad kivid meieni tuua iidseid lugusid ja tegelasi, kelle hääl on ammu vaikinud
Vastukaaluks kiirust ülistavale ühiskonnamudelile on maailmas käivitunud aeglust väärtustav liikumine. Nüüdiskunsti näitus uuribki, kuidas pidurdada ülikiiret elutempot ning tegutseda aeglasemalt, rahulikumalt ja vähem.
