Näituse fookuses on itaalia transavangardi ja 1980. aastate keskel Rühm T asutanud eesti kunstnike loomingu dialoog, märksõnadeks „maalikunst“ ja „vastandumine“.
Näitusel kohtuvad Tallinna Kannatusaltar ja Püha hõimkonna altariretaabel Bollnäsist, Rootsist. Mõlemad teosed on seotud Michel Sittowi Tallinna töökojaga. Väljapanek avab nende lood ja tähendused ning tõstab fookusesse Sittowi tegevuse kodulinnas ja Tallinna kui hiliskeskaegse kunstikeskuse.
Eesti kollektsionääride seas paistab erandliku foto- ja kunstikoguga silma Viljandis elav Ameerika Ühendriikidest pärit kultuuriloolane R. Paul Firnhaber. Näitus tutvustab üht osa sellest kogust: Honoré Daumier’ karikatuure.
Kirgliku reisi- ja meremehena on Tiit Pruuli kogu keskmes klassikaline meremaal ning inimese ja mere kohtumisest kõnelevad motiivid. Näitus teeb läbilõike meremaalist Eestis 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Pruuli kogu jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda.
Näitus püüab kunsti abil nihestada kultuuri ja looduse vahelisi piire, kaasates nüüdiskunstnikke ja muuseumi kogude teoseid, mis räägivad kaasa liigirikkuse, sõltuvussuhete, ökoärevuse ja jätkusuutlikkuse teemadel.