fbpx
  1. Liigu sisu navigatsiooni juurde
  2. Liigu sisu juurde

Otsing

Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes (2021–2024)

Michel Sittow? Kannatusaltar. Suletud vaade. Vasak tiib. U 1520.
Kannatusaltar. Vasak tiib. Püha Jaakobus vanem ja neitsi Maarja lapsega. Suletud vaade. Adriaen Isenbranti või Albert Cornelise töökoda. U 1515. Välistiibade ülemaalingud Michel Sittowi töökoda. 1518‒1525. Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ keskendub kahele hiliskeskaegsele altariretaablile, Tallinna Kannatusaltarile ja Bollnäsi Püha Hõimkonna altariretaablile Rootsis.

Kunstiajaloos on mõlemad teosed seotud Tallinnas (siis Reval) sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Michel Sittowiga (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Michel Sittowile ja tema Tallinna töökojale omistatud Kannatusaltari välistiibade ja Bollnäsi altariretaabli maalid on stiililiselt väga sarnased. Tuginedes Kannatusaltari ajaloole ning stiilikriitilisele võrdlusele on arvatud, et Bollnäsi altariretaabel võis olla valminud Tallinnas, Michel Sittowi ateljees.

Uurimisprojekt tõstab seetõttu fookusesse ka Tallinna kui hiliskeskaegse kunstikeskuse küsimuse ning vaatleb nii säilinud teoste kui arhiiviallikate revideerimise kaudu siinset kunstiproduktsiooni Läänemere-ruumi kontekstis. Rahvusvahelise uurijate grupi koostöös heidetakse uus pilk nii siin kui lähiümbruses säilinud võimalikele Tallinna päritolu kunstiteostele, omaaegsetele arhiivikajastustele ning Michel Sittowi Tallinna ateljee võimalikele teostele. Projekt käsitleb samuti kahe altariretaabliga seotud kunstilisi, sotsiaalseid ja kaubanduslikke sidemeid ja võrgustikke ning rännuteid.

Galerii

Galerii

Michel Sittow ja tema töökoda(?). Umbes 1520. Kannatusaltar. Vasak tiib. Jaakobus vanem ja Neitsi Maarja lapsega
Michel Sittow ja tema töökoda(?). Umbes 1520. Kannatusaltar. Parem tiib. Adrian Nicomediast ja püha Antonius Suur
Brugge meistri Adriaen Isenbranti töökoda. Kannatusaltar. Umbes 1510–1520. Avatud tiibadega altariretaabel
Michel Sittow ja tema töökoda (?). Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel. Vasak tiib. Alexandria Katariina ja Püha Erik. 16. sajandi algus
Michel Sittow ja tema töökoda (?). Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel. Parem tiib. Püha Olav ja Püha Barbara. 16. sajandi algus
Michel Sittow ja tema töökoda (?). Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel. Avatud vaade. Korpuses Püha hõimkond, tiibadel kaksteist apostlit. 16. sajandi algus
Michel Sittow ja tema töökoda(?). Umbes 1520. Kannatusaltar. Vasak tiib. Jaakobus vanem ja Neitsi Maarja lapsega
Michel Sittow ja tema töökoda(?). Umbes 1520. Kannatusaltar. Parem tiib. Adrian Nicomediast ja püha Antonius Suur
Brugge meistri Adriaen Isenbranti töökoda. Kannatusaltar. Umbes 1510–1520. Avatud tiibadega altariretaabel
Michel Sittow ja tema töökoda (?). Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel. Vasak tiib. Alexandria Katariina ja Püha Erik. 16. sajandi algus
Michel Sittow ja tema töökoda (?). Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel. Parem tiib. Püha Olav ja Püha Barbara. 16. sajandi algus
Michel Sittow ja tema töökoda (?). Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel. Avatud vaade. Korpuses Püha hõimkond, tiibadel kaksteist apostlit. 16. sajandi algus

Kahe altariretaabli mitmekülgne lähianalüüs keskendub ka (kunsti)teoste jätkuvale eluloole, nende valmimise algusest kuni tänapäevani. Kunstiajaloo kõrval pööratakse teoste uurimise kaudu tähelepanu ka pärandikultuuri hoidmisele ning muuseumi ja kiriku jagatud vastutusele kirikukunsti säilitamisel. Sealjuures on projekti üheks eesmärgiks vaadelda laiemalt ka keskaegse sakraalkunsti muutuvaid tähendusi ja kohta tänapäeval.

Mitmeaastase projekti raames (2021–2024) viiakse läbi kahe teose mitmekülgsed kunstiajaloolised ja tehnilised võrdlevad uuringud. Füüsiliselt kohtuvad altariretaablid kahel näitusel: 2022 Tallinnas Niguliste muuseumis ja 2023 Rootsis Hälsinglandi muuseumis. Näitustega kaasneb kaks rahvusvahelist konverentsi. Uurimistulemused avaldatakse nii näitusekataloogis kui ka konverentsiettekannete põhjal loodavas kogumikus. Rahvusvahelisse projekti on kaasatud Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Soome erialaspetsialistid ning mitmed institutsioonid, koostööd tehakse nimekate Madalmaade kunsti ekspertidega.

Näitused

Tallinna näitus (04.05.2023–05.11.2023)
Hudiksvalli näitus (09.12.2023–18.05.2024)

Publikatsioonid

Näituse kataloog 2023 (eesti-inglise) ja (rootsi-inglise)
Uurimisprojekti tulemusi koondav monograafia 2024

Konverents ja seminar

Hudiksvalli konverents kevad 2024
Tallinna seminari ja konverents sügis 2023
Helsingi seminar 2022

Konverentside lehele

Projekti koordinaatorid

Eesti Kunstimuuseum
Hälsinglandi muuseum, Rootsi

Koostööpartnerid

Rootsi Kirik
Rootsi Ajaloomuuseum
Uppsala Ülikool
Helsingi Ülikool
Kuvakalske
Madridi Complutense Ülikool
Cortes Tardogóticas
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus – teadusprojekt „Kokkupuuted, üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“

Toetajad

""