Eesti Kunstimuuseumi algatatud uurimisprojekti eesmärgiks on elavdada 20. sajandi esimese poole eesti kunsti valdkondadeülest uurimist ja tugevdada sellega tegelevate uurijate võrgustikke. Projekti, mis toob kokku Eesti, Norra, Läti, Soome, Taani ja teiste riikide teadlased, üks peamisi sihte on aktiveerida valdkondadeülest koostööd erinevate institutsioonide, eriti muuseumide ja ülikoolide vahel.
Keskendudes Skandinaavia ja Balti riikide suhete analüüsile, loob projekt võrgustiku, mida juhivad uurimisrühmade moderaatorid ning mille käigus toimuvad kohtumised, arutelud, loengud ja muud üritused erinevates Eesti ja Norra institutsioonides. Selleks, et luua alus edasiseks koostööks, ühisuuringuteks ja kuratoorseteks algatusteks, on uurimis- ja võrgustikuprojekti sihiks koondada küsimusi ja teemasid, millega selle perioodiga tegelevate teadlaste seas praegu töötatakse või mis on kavandamisel.
Eesti vaatepunktist nõuab Skandinaavia ja Eesti moderniseerumise ja rahvusriigi loomise uurimine süstemaatilist ja interdistsiplinaarset lähenemist, mis võimaldab tuua esile uusi vaateid, võrdlusi ja teemasid ning luua eesmärke edasiseks uurimistööks.
Projekti peamine eesmärk on elavdada kogu perioodi uurimist. Uurijatelt oodatakse interdistsiplinaarset lähenemist ja keskendumist teemadele, mis viivad Skandinaavia ja Balti riikide võrdleva analüüsini. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures teemadele, mis loovad seoseid kunstiajaloo ning teiste asjakohaste valdkondade vahel, nagu näiteks sotsiaalajalugu, ideedeajalugu, soouuringud, kultuurirahvuslus, kriitiline teooria ja ökokriitika.
Uurimistöö fookusteemade seas on visuaalkultuur ja rahvusliku identiteedi konstrueerimine (rahvuslus, rahvusülesus ning rahvakultuuri ja folkloori roll), naised, etnilised ja rassilised vähemused, keha, sugu ja seksuaalsus, migratsioon, sõda, klass ja visuaalkultuur, keskkond ja ökokriitika, suhted koha ja paigaga ning maastikukogemus.
Koordinaator:
Liis Pählapuu
Koostööpartnerid:
Lillehammeri Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikool
