I Rahvusluse ja põlisrahvuse mõtestamine 20. sajandi alguse visuaalkultuuris: Baltimaade ja Skandinaavia võrdlused
Moderaator Linda Kaljundi, PhD (Eesti Kunstiakadeemia)
Keskendudes visuaalkultuuri, identiteedi ja rahvuse ülesehitamise seostele, suhestub see töörühm praegu laiemalt aktuaalsete aruteludega kunstiajaloo ja -pärandi dekoloniseerimise üle Põhjamaades ja Baltikumis. Väidame, et 20. sajandi algus on nende nähtuste mõistmiseks otsustav periood, arvestades rahvuse ülesehitamise ajastu olulisust selliste mõistete nagu identiteet, autentsus, põlisus ja rassiline kuuluvus mõtestamiseks ja ajaloolisse konteksti paigutamiseks.
Praegustel dekoloniseerimisteemalistel aruteludel Norras ja Eestis on ühtaegu nii sarnasusi kui ka erinevusi, mis loob võrdlusteks seega viljaka aluse. Norras, nagu Põhja-Euroopas tervikuna, on dekoloniseerimispüüdlused keskendunud suures osas Saami põlisrahvaste õigustele ja pärandile ning Põhjamaade suuresti unustatud osalusele globaalses koloniaalajaloos. Eestis, teistes Baltimaades ja Poolas on kunstiajaloo dekoloniseerimine olnud enamasti seotud siiani valitsenud Vene- ja eurotsentristlike narratiivide ning kaanonite dekonstrueerimisega.
Soovime ühendada Skandinaavia ja Baltimaade kogemuse ning uurida nendes maades 20. sajandi alguses loodud muinasajaloo ja pärandi, autentse rahvakultuuri, põlisrahvuse, rassi ja valge olemise konstruktsioone võrdleva vaatenurga alt. See võimaldab tuua esile nende protsesside rahvus- ja kultuurideüleseid aspekte, mis on seotud noorte tärkavate rahvusriikide romantilise rahvusliku visuaalkultuuri viljelemisega.
II 20. sajandi alguse poliitiline, kultuuriline ja intellektuaalne ajalugu ning Baltikumi ja Skandinaavia sidemed ja loomingulised suhted
Moderaator Mart Kuldkepp, PhD (University College London)
See töörühm ühendab 20. sajandi alguse (Teise maailmasõja eelse) Läänemereruumi poliitika, ideede ja kultuuriga tegelevaid ajaloolasi. Temaatiliselt keskendutakse 20. sajandi alguse Baltikumi rahvuslike ja sotsiaalsete liikumiste ideedele ja püüdlustele, aga ka asjassepuutuvate riikide (Romanovite impeerium, Saksa keisririik, vastloodud Eesti, Läti ja Leedu rahvusriigid) poliitilistele sihtidele, mis neid mõjutasid.
Töörühma liikmed tegelevad peamiselt rahvusliku enesemääramise ja ühiskondlike reformide problemaatikaga, uurides mh asjassepuutuvate poliitiliste kontseptsioonide päritolu, levikut ja rakendamist nii rahvusülesel kui ka kohalikul tasandil. Erilist huvi pakuvad töögrupile Baltimaade ja Skandinaavia ajaloolised vastastikmõjud ning kokkupuutepunktid poliitilise tegevuse ja kultuuriliste väljendusviiside vahel; sh see, kuidas kunstnikud, kirjanikud ja muusikud suhestusid rahvusliku enesemääramise ja ühiskondlikesse reformipüüdlustesse puutuvate poliitiliste ideedega.
III Puuduv lüli kunstiajaloos: esimesed rahvusliku kaasaegse kunsti erakogujad Põhjamaades ja Baltimaades
Moderaator Nils Ohlsen, PhD (Lillehammeri Kunstimuuseum)
Teoseid nagu P. S. Krøyeri „Hip-hip, hurraa“, Edvard Munchi „Karje“ ja Richard Berghi „Põhjamaine suveõhtu“ peetakse nüüdseks põhjamaise kunsti ikoonideks. Palju vähem teatakse, et need teosed tõid avalikkuse teadvusse just esimesed Põhjamaade rahvusliku kaasaegse kunsti erakogujad. Lillehammeri Kunstimuuseumis toimuva seminari eesmärk on vaadelda kogumispraktikaid ning keskenduda uut tüüpi kollektsionääride kunstilistele, kultuurilistele, poliitilistele ja ühiskondlikele motiividele.