Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis toimub reedel, 11. aprillil ettekannete päev “Kosmose dimensioonid Ülo Soosteri loomingus”. Eesti Kunstimuuseumi ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu interdistsiplinaarsel ühisseminaril peavad ettekanded füüsik Jaak Kikas, ulmeuurija Jüri Kallas ja kirjanik Hasso Krull ning kunstiteadlased Kadri Mägi, Liisa Kaljula ja Elnara Taidre.

2. aprillil, rahvusvahelisel autismipäeval, korraldas Eesti juhtiv autismiasutus Ivica Mägi Autismikool gala, kus tunnustati üleriiklikult autismivaldkonda panustajaid. Eesti Kunstimuuseum pälvis aasta autismisõbralikuma kultuuriasutuse tunnustuse.

Raamat annab ülevaate azulejo’de viiesaja aasta pikkusest ajaloost ja nende kasutamisest seinakattena mitmesugustel hoonetel ja rajatistel.

Niguliste muuseumi ja Animakooli (MTÜ Nukufilmi Lastestuudio) koostöös toimus sel kevadel näitusega „Ükssarvik võlumetsas“ seonduv animavõistlus “Ükssarviku maailm”. Kolmes vanusegrupis laekus kokku 68 animatsiooni ning žürii on nüüdseks välja valinud paljude suurepäraste tööde seast parimad.   

Eesti Kunstimuuseum koostöös Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsiga kuulutab välja 2025. aasta Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi konkursi. Stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas magistri või doktorikraadi omandavaid tudengeid.

Niguliste muuseum alustab 4. aprillil uut kontserdisarja „Kunst kõlab“. Koostöös Eesti saksofonisti ja helilooja Villu Veskiga kureeritud muusikaüritustel kõlavad koos kunst ja muusika. Sarja lätteks on Niguliste muuseumi keskaegse kunsti aarded ning näitusteprogramm.

4. aprillil avaneb Adamson-Ericu muuseumis Portugali keraamiliste plaatide ehk azulejo’de näitus, mis tutvustab Eestis esmakordselt selle erakordse fenomeni ajalugu ja kunstilist mitmekesisust. Portugali Rahvusliku Azulejo’de Muuseumiga (Museu Nacional do Azulejo) koostöös valmiva näituse „Azulejos. Portugali pärlid“ kuraatorid on João Pedro Monteiro ja Karin Vicente.

Näitusekataloog annab ladusa ülevaate Bernardo Strozzi kohati põnevikku meenutavast elust ning pakub sissevaateid tema ligi poolesaja-aastasesse loomeperioodi, kunstitehnikatesse ja ateljeepraktikasse. Strozzi tuntud tööde kõrval on raamatus avaldatud ka mitmed meistriteosed, mida pole varem publitseeritud.

Kadrioru kunstimuuseumis on 29. märtsist avatud rahvusvaheline suurnäitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“, mis esitleb 40 itaalia varabaroki suurmeistri kunstiteost Euroopa muuseumidest ja erakogudest, sealhulgas teoseid, mida pole varem avalikult eksponeeritud.

Kumu kunstimuuseum korraldab 7. juunil hoovifestivali, mis on on inspireeritud Kumu suures saalis mai keskel avatavast Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni isikunäitusest „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“. Muuseum kutsub 16–24-aastaseid noori esitama hoovifestivalile oma ideekavandeid, lisaks ootavad korraldajad toitlustajate ja elamusteenuseid pakkuvate ettevõttete ettepanekuid.

Kolmapäeval, 19. märtsil jõudsid Eestisse kaks väärtuslikku portreemaali baltisaksa kunstnikult Gustav Adolf Hippiuselt (1792‒1856). Hageri pastorit David Friedrich Ignatiust ja tema abikaasat Magdalena Christinat kujutavad portreed kuulusid Baltisaksa Seltsile. Et Hippiuse maalidel on Eesti jaoks suur kultuuri- ja kunstiajalooline tähtsus, otsustati kinkida need Eesti Kunstimuuseumile.

Teet Kase eestvedamisel algab Niguliste muuseumis tantsusündmuste sari, mille jooksul avavad erinevad tantsukunstnikud enda nägemust Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpul loodud Tallinna Surmatantsu-maalist. Sarja avasündmus toimub muuseumi Antoniuse kabelis 6. mail ja esimestes etendustes astuvad üles Maria Solei Järvet ja Juulius Vaiksoo.