Kadrioru kunstimuuseumis on 29. märtsist avatud rahvusvaheline suurnäitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“, mis esitleb 40 itaalia varabaroki suurmeistri kunstiteost Euroopa muuseumidest ja erakogudest, sealhulgas teoseid, mida pole varem avalikult eksponeeritud.

Kolmapäeval, 19. märtsil jõudsid Eestisse kaks väärtuslikku portreemaali baltisaksa kunstnikult Gustav Adolf Hippiuselt (1792‒1856). Hageri pastorit David Friedrich Ignatiust ja tema abikaasat Magdalena Christinat kujutavad portreed kuulusid Baltisaksa Seltsile. Et Hippiuse maalidel on Eesti jaoks suur kultuuri- ja kunstiajalooline tähtsus, otsustati kinkida need Eesti Kunstimuuseumile.

Teet Kase eestvedamisel algab Niguliste muuseumis tantsusündmuste sari, mille jooksul avavad erinevad tantsukunstnikud enda nägemust Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpul loodud Tallinna Surmatantsu-maalist. Sarja avasündmus toimub muuseumi Antoniuse kabelis 6. mail ja esimestes etendustes astuvad üles Maria Solei Järvet ja Juulius Vaiksoo.

Adamson-Ericu muuseumis on veel vaid nädala lõpuni avatud näitus „Kaja Kärner. Sõprus ja aeg“. Pühapäeval, 16. märtsil kell 12–15 toimub Adamson-Ericu muuseumi kunstistuudios avatud maalitöötuba. Samas toimub kell 13 Kersti Kolli kuraatorituur näitusel „Kaja Kärner. Sõprus ja aeg“.

Kumu kunstimuuseumis avatakse 14. märtsil õdede Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei näitus „Õed Meid. Avangard ja argielu“, mis toob kolme omanäolise naiskunstniku loomingulise pärandi publiku ette sedavõrd suures mahus esimest korda. Näituse kuraatorid on Kai Stahl, Eha Komissarov ja Ulrika Jõemägi.

Kuigi Kadrioru kunstimuuseumi asutamiskuupäevaks on 22. juuli, algab suurejooneline juubeliaasta programm juba varakevadel ning kestab kuni aasta lõpuni, pakkudes rõõmu ja elamusi igas vanuses külastajale.

27. veebruaril toimub Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis arutelu teemal „Rahvusliku enesemääramise rahvusvahelised ajalood. Kogemus, representatsioon ja mälu“.

Kumu kunstmuuseumis avatud keha ja keskkonna põimitusest rääkiva näituse „Nad hakkasid kõnelema“ publikuprogrammi raames toimuvad kunstnike Eline Selgise ja Sofia Filippou tantsulavastuse „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ (2024) etendused.

Koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Eesmärgiga elavdada 20. sajandi esimese poole eesti kunsti valdkondadeülest uurimist ja tugevdada sellega tegelevate uurijate võrgustikke toob projekt kokku Eesti, Norra, Läti, Taani ja teiste riikide teadlased. Uurimisprojekti algataja on Eesti Kunstimuuseum, koostööpartnerid Lillehammeri Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikool.

15.‒16. veebruaril toimuva Kumu sünnipäevaprogrammi keskmes on Eesti kunst. Sünnipäeva puhul tutvustatakse muuseumi ainulaadseid Eesti kunsti püsiekspositsioone ning jutustatakse Urmas Lüüsi näituse „Härra N-i elu ja surm“ kaudu lugusid Eesti kodanluse sünnist. Suures saalis on avatud Enn Põldroosi ülevaatlik isikunäitus.