Juba viiendat aastat korraldatakse 20. aprillil Suurbritannia Royal College of Organists eestvedamisel rahvusvahelist orelipäeva. Sel aastal ühineb orelipäeva tähistamisega ka Niguliste muuseum, kui päeva jooksul saab kuulata kolme erinevat orelit.

13. aprillil avaneb Kadrioru kunstimuuseumi saalides näitus „España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“, mis tutvustab Hispaania kunsti alates 19. sajandi romantilistest maastikumaalidest kuni noore Pablo Picasso uuenduste otsinguteni.

Kumu kunstimuuseum otsib vabatahtlikke Muuseumiööks 18. mail. Vabatahtlikke ootab ees tore ja toetav seltskond ning võimalus tutvuda muuseumi igapäevatööga.

Tänavuse aasta 25. veebruarini Kumu kunstimuuseumis avatud näitust „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ saavad nüüd nautida ka Leedu kunstisõbrad, sest 4. aprillist 9. septembrini on sama väljapanek üleval Vytautas Kasiulise kunstimuuseumis Vilniuses.

Suurema osa Eesti Kunstimuuseumi kogudesse jõudnud tulmest moodustasid mullu lisandused fotokogusse, millest on saanud põhjalik Eesti kunsti ja kunstielu kajastav pildiarhiiv.

Seminaril peavad ettekandeid kunstiteadlased, kes tegelevad ühel või teisel moel Teise maailmasõja järgse perioodiga eesti kunstiajaloos. Käsitletakse nii Põldroosi varasemat loomingut, toonasele noorte kunstnike põlvkonnale mõju avaldanud ideid kui ka poststalinistliku Eesti kunstiprotsesse ja olusid laiemalt.

9. märtsil avati Vilniuses MO muuseumis näitus „Meie ei tee seda. Intiimsus, normid ja fantaasiad Balti kunstis“. Väljapanekul on esindatud ka valik teoseid Eesti Kunstimuuseumi kogudest.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalid on suurel reedel suletud, kuid lihavõttenädala laupäeval ja pühapäeval oodatakse taas kunstihuvilisi kõiki filiaale ja näitusi külastama.

Kadrioru kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös käivitub 26. märtsil uurimisprojekt, mille eesmärgiks on Kadrioru lossi laemaalingute seisundi kontroll, võimalike kahjustuste kaardistamine ja ulatuslikud uuringud.

“Meil on väga hea meel, et 100 näitusel esitletud kunstiteost on praegu Venemaa rakettide jaoks kättesaamatus kohas. Nende hulgas on selliste tuntud kunstnike nagu Kazimir Malevitši ja Oleksandra Eksteri teosed,” ütles näituse kaaskuraator Olha Melnõk.

Esimest korda jõuab Eestisse Järvamaalt pärit baltisaksa kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Elisàr von Kupfferi (1872–1942) pildilooming, mis pakub haruldast sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse raputustesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma.

Stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada kujutava kunsti, tarbekunsti või disaini erialal magistri- või doktoriõppes õppivaid üliõpilasi. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.