Valik Eesti Kunstimuuseumi kogusse lisandunud teostest.
Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925
Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925. Õli, lõuend
Eesti üks mitmekülgsemaid kunstnikke Adamson-Eric asus 1924.a. õppima Pariisi. Aasta hiljem valminud „Natüürmort peegli ja kannuga“ on hea näide kunstniku toonasest loominguperioodist, mis on seni Eesti muuseumides veel vähe esindatud.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Arnold Akberg. Leningradi maantee vaade
Arnold Akberg (1894-1984).Leningradi maantee vaade
1950. aastatel, kõige raskematel stalinistliku surutise aegadel, hakkas Arnold Akberg maalima vaadet Tallinnale Leningradi maanteelt. Lähenedes motiivile esialgu realistlikult, nagu nõudis aeg, ei jäänud kunstnik aga tulemusega rahule ning lahendas sama motiivi veel korduvalt.
1975. aastal naases kunstnik paarkümmend aastat tagasi maalitud motiivi juurde varem keelatud konstruktivistlikku maalikeelt kasutades.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Eerik Haamer. Kurt ja pime. 1994
Eerik Haamer (1908–1994).Kurt ja pime. Viimane maal. 1994. Õli, lõuend
Eerik Haameri loomingu lõppakord, 1994. aastast pärit teos “Kurt ja pime” on tagasivaade varasematele olulistele teemadele ja teostele. Kunstniku hilisem looming on Eesti Kunstimuuseumi kogus esindamata, seega on kõige viimasena teostatud “Kurt ja pime” muuseumikogu väärtuslikuks täienduseks.
Margus Haavamägi. Endel Kõks Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. 1987. Eesti Kunstimuuseum
Margus Haavamägi. XI Rahvusvaheline foneetikateaduste kongress 1987. 1987. Eesti Kunstimuuseum
Margus Haavamägi. Vorm ja värv tekstiilis. 1985. Eesti Kunstimuuseum
Margus Haavamägi. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. 1984. Eesti Kunstimuuseum
Endel Kõks Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. 1987. Plakat XI Rahvusvaheline foneetikateaduste kongress 1987. 1987. Plakat Vorm ja värv tekstiilis. 1985. Plakat Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. 1984. Plakat
Margus Haavamägi on üks silmapaistvamaid fotolavastusliku suuna esindajaid Eesti plakatikunstis. Tema 1980. aastatel ja 1990. aastate algul kujundatud tööd kujutavad endast huvitavaid näiteid tolle perioodi kultuuriplakatitest.
Margus Haavamägi kingitus.
Eduardas Juchnevicius. Modell kunstniku ateljees. 1985. Eesti Kunstimuuseum
Eduardas Juchnevicius (1942–2011). Modell kunstniku ateljees. 1985. Kõrgtrükk (linoollõige), paber
Leedu kunstniku Eduardas Juchneviciuse töö kuulub VII Tallinna Graafikatriennaalil (1986) ühega kahest võrdsest preemiast auhinnatud teoste komplekti. Tallinna Graafikatriennaal on sündmus, mis on mõjutanud märkimisväärselt nii Eesti graafikakunsti kui ka Eesti graafilise disaini ja visuaalse kultuuri arenguid. Graafikatriennaalidel eri aegadel premeeritud teosed kajastavad ilmekalt oma ajastu graafikakunsti eri tendentse, tehnoloogilisi ja kontseptuaalseid uuendusi, aga ka muutusi arusaamades graafilise kujundi kui paljundatava kujutise olemusest.
Martinas Juchneviciuse kingitus
Jüri Kass. Jüri Kassi pildid, plakatid Kiek in de Kökis. 1985. Eesti Kunstimuuseum
Jüri Kass. Erkidisain. 1979. Plakat
Jüri Kass kuulus 1980. aastatel silmapaistvamate fotolavastuslikku plakatit viljelevate kunstnike hulka Eestis. Tema peamiselt kultuurisündmuste tarbeks kujundatud plakatid olid omas ajas uuenduslikud ning tehniliselt meisterlikud.
Jüri Kassi kingitus
Raivo Korstnik. Mereäärne. 1975. Eesti Kunstimuuseum
Raivo Korstnik (1932–1992). Mereäärne. 1975. Õli, papp
Astunud kunstiellu karmi stiili esindajana, kujunes Raivo Korstnikust 1960. a.-te II poolel ja 1970. a.-tel omanäoline sürrealismi tõlgendaja nõukogude tingimustes. Ammutades ainest oma vahetust ümbrusest — uuest haljastuseta paneelelamurajoonist või lohakile jäetud esemetega piiritsoonist — nägi ta oma aega üheaegselt rikkaliku ja õõvastava kunstilise materjalina. Vabanenuna karmi stiili tumedast paletist on „Mereäärne“ oma trepi ja tühja ukseavaga siiski nii päikseline rannavaade kui ka ebamugavustunnet tekitav nõukogude jäätmaa.
EKM ost
Endel Kõks. Muskoka allikas. 1967. Eesti Kunstimuuseum
Endel Kõks (1912–1983). Muskoka allikas. 1967. Segatehnika, paber
Olev Mikiver. Puu ümber. 1960. Eesti Kunstimuuseum
Olev Mikiver (1922–1994). Puu ümber. 1960. Õli, lõuend
Kaksikportree. 1951. Eesti Kunstimuuseum
Erich Pehap (1912–1981). Kaksikportree. 1951. Õli, papp
Välis-Eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja luuletaja Ilmar Külvet (1920-2002) ja tema abikaasa Vaike Külvet omandasid aastate jooksul USAs ja Kanadas elades ning paljude kunstnikega suheldes rohkearvulise ja heatasemelise kogu Eesti pagulaskunsti. Neid töid on eksponeeritud EKMi näitustel, omanike kingitustena on neid jõudnud juba varem muuseumi kogusse. 2017.a. annetustena saabunud tööd on kõik kõrgetasemelised näited nimekate Välis-Eesti kunstnike loomingust.
Marco Laimre asus 1995. aastal vedama EKA üliõpilaste galeriid [`mobil ], kus koolkonna liikmed esinesid leidmaterjalidega, mille tähendust uues kontekstis nihestati. Laimre sarja „Lily“ loetakse selle suuna üheks ikooniliseks avalduseks, kus näeb kunstniku dialoogi leitud fotoga.
Ostetud Kultuurkapitali toel
Leonhard Lapin. Puuseppade ülistuseks. 2010. Eesti Kunstimuuseum
Sajandivahetusel asus Leonhard Lapin meisterdama väiksemamõõdulisi installatsioone, liites omavahel väga erineva funktsiooniga valmisesemeid. Keeruliste kooslustega loob Lapin vaatajale sõnumeid tänapäevasest materiaalsest ja ka vaimumaailmast, selle segastest väärtushinnangutest. Neis töödes ei puudu kohati ka soe huumor ja kunstniku selgelttajutav nauding oma väikeste maailmade loomisel.
Olav Maran. Autoportree. 1956. Eesti Kunstimuuseum
Olav Maran. Purjus päi. 1959. Eesti Kunstimuuseum
Autoportree. 1956. Pastell, akvarell, paber Purjus päi. 1959. Guašš, papp
Olav Marani varastes, pastelli- ja akvarellitehnikas teostatud autoportreedes on näha uljast ja uudishimulikku, püsimatu vaimuga kunstitudengit, kes uurib autoportree meediumis erinevaid meeleseisundeid ning nende vahetut mõju loomisprotsessile.
Jüri Okas. Rekonstruktsioon PL. 1978. Eesti Kunstimuuseum
Jüri Okas. Rekonstruktsioon L 1. 1975. Eesti Kunstimuuseum
Rekonstruktsioon PL. 1978. Sügavtrükk, paber
Rekonstruktsioon L 1. 1975. Sügavtrükk, paber
Tööd on rariteetsed näited Jüri Okase varasest, 1970. aastate loominguperioodist.
Ostetud Kultuurkapital toel
August Georg Wilhelm Pezold. Vangid. 1800. Eesti Kunstimuuseum
August Georg Wilhelm Pezold (1794-1859). Vangid. 19.saj. I pool. Õli, lõuend
Rakveres sündinud nimeka baltisaksa kunstniku-estofiili A. G. W. Pezoldi Tallinna vaatega olustikumaal on iseloomulik näide kohalikust 19. sajandi alguse kunstist.
Kaljo Põllu oli üks legendaarseid eesti kultuuritegelasi, kelle elutöös on oluline koht aastatel 1973-1975 loodud mütoloogilisel graafikasarjal „Kodalased“. Kõik sarja lehed on kõrge kunstitasemega ning omavad rahvuslikku, tolles ajas ka maailmavaatelist tähenduskoormust.
Eesti Kunstimuuseumi ost
Henn Roode. Kompositsiooni kavand. Turg. 1960. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum
Ülo Soosteri varaste autoportreede seeria on Eesti 20. sajandi kunstiajaloo sümboldokument. Vangilaagri aegsete autoportreede tagasihoidlik tehnika ja väike formaat räägivad ühtlasi laagrikunsti spetsiifikast.
Kolmeosaline fotoseeria „Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“ on kunstniku parafraas juba Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvatest Marju Mutsu teostest „Üks“,
„Kaks“ ja „Koos“ (1972), mis on huvitav näide kaasaegse kunsti ja juba kunstiklassikasse kuuluvate teoste dialoogist.
Ostetud Kultuurkapitali toel
Edgar Viies. Ruumiline objekt. 1968. Eesti Kunstimuuseum
Edgar Viies (1931-2006). Ruumiline objekt. 1968. Alumiinium, autoritehnika
Edgar Viiese uuenduslikud vormiotsingud ja moodne materjalivalik tähistasid 1960. aastail modernse ajastu algust kodumaises skulptuuris. Esmakordselt sõjajärgses Eestis ilmus eesti skulptuuri stiilipuhas abstraktne vormikultuur. Mitmetest tema 1960.–1980. aastate teostest on saanud kunstikäsitlustes krestomaatiline klassika.
Eesti Kunstimuuseumi ost
Eduard Wiiralt. Naise portree. 1929. Eesti Kunstimuuseum
Eduard Wiiralt (1898-1954). Naise pea. 1929. Akvarell, paber
Eduard Wiiralti akvarell „Naise portree“ kuulub tema 1929. aasta nn. Antraini sarja. Sel aastal valmis kunstnikul ühe tellimuse vahendusel Bretagnes, Antrainis viibides hulk joonistusi ja akvarelle, mille väljenduse skaala ulatub fantastilisest realismist ülima groteski ja piinavate nägemusteni.
Eesti Kunstimuuseumi ost
Pinge I. 1995. Eesti Kunstimuuseum
Mare Vint
Pinge I. 1994. Lito, paber
Mare Vint (sünd 1942) on 1960. aastatel esile tõusnud graafikute ja laiemalt kunstnikepõlvkonna tähelepanuväärseid esindajaid. Uuendusliku rühmitusega ANK’ 64 seotud ringkonnale omaselt iseloomustab tema loomingut tehniline meisterlikkus, esteetiline terviklikkus ning filosoofilised otsingud. Mare Vint on järjekindlalt töötanud maastiku kujundiga, mis on kasvanud tema tõlgenduses inimese ja looduse harmoonilise suhte ning ideaalse maailma sümboliks.
Omandatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Arvo Nenni ja Ingrid Nenni (neiupõlvenimega Nõges) fondi toel.
Kesk-Kompassi tänava vaade, 1920. Eesti Kunstimuuseum
Arnold Akberg. Tallinna vanalinn. 1983. Eesti Kunstimuuseum
Tallinna vanalinn, 1983 Kesk-Kompassi tänava vaade, 1920
Arnold Akberg on kahtlemata kubismi üks omapärasematest esindajatest, kelle geomeetrilistes vormides arhitektuurimotiivid on tuttavad paljudele kunstisõpradele.
Maal on kingitus Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi poolt.
Jüri Arrak. Laava. 1966. Eesti Kunstimuuseum
Jüri Arrak
Laava. 1966. Õli, lõuend
Jüri Arraku maal „Laava“ on väga iseloomulik kunstirühmituse ANK ’64 kujunemisperioodile ning Jüri Arraku enda loomingule sel ajal. Kuuekümnendate muutustetuules katsetasid anklased erinevaid modernismi esteetikast pärit võtteid, kuid sulatasid sellesse ka oma ajale tunnuslikke teemasid looduskatastroofidest, inimese ja looduse vahekorrast.
