Valik Eesti Kunstimuuseumi kogusse lisandunud teostest.
Aino Bach (1901–1980). Lugeja lambi all. 1938. Monotüüpia
Aino Bach kujutas oma graafikaloomingus sageli noori naisi ja tütarlapsi. 1938. aastal valminud monotüüpia on erandlik oma mustvalge värvikäsitluse poolest.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Dagmar Bette-Punga (1916–1945). Lugev mees. Enne 1939. Kuivnõel, paber
Baltisaksa naiskunstniku Dagmar Bette-Punga looming on vähe tuntud ja seetõttu on tema teosed oluliseks lisanduseks muuseumi kogusse.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
DeStudio. Prints ja lurjus. 1993. Fotokollaaž
DeStudio tegutses nii reklaamifirma kui ka kunstirühmitusena. Herkki Erich Merila ja Peeter Maria Lauritsa profiili ja rolle rühmituses edastab DeStudio koondportreeks loetud „Prints ja Lurjus“.
Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.
Ernst Gustav Kühnert (1885–1961). Lilled vaasis. 1916. Õli, lõuend
Ernst Gustav Kühnert oli baltisaksa arhitekt, kes tegeles lisaks uute hoonete projekteerimisele aktiivselt ka Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimisega. Tema maalilooming on seni vähe tuntud ja seetõttu haruldane.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Märt Laarman (1896–1979). Kevad. 1922. Õli, lõuend
Teose „Kevad” muudavad mõjuvaks intensiivsed värvitoonid ning ekspressiivse joonega edasi antud loodusvormid.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Leonhard Lapin. Teosed sarjast „Märgid“
Galerii
Must kolmnurk. 1979. Sügavtrükk, paber
Punane kolmnurk. 1979. Sügavtrükk, paber
Must viisnurk. 1979. Sügavtrükk, paber
Teosed kuuluvad sarja „Märgid“, mida Leonhard Lapin on ise nimetanud oma esimeseks budistlikuks teoseks. Selle loomisel on ta olnud mõjutatud nii ida filosoofiast kui ka suprematist Kazimir Malevitshi loomingust, uurides mõistete „tühjus“ ja „ruum“ tähendusi.
Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.
Eugeni Noormägi (1903–1988)
Naine toolil. 1950.a.-d. Õli, lõuend
Kompositsioon. 1950-70. Õli, lõuend
Eugeni Noormägi kuulub Eesti eksiilkunsti seni vähem tuntud nimede hulka. Alustanud kunstiõpinguid Ants Laikmaa juures ja Pallase kunstikoolis, lahkus Noormägi Eestist Ameerikasse juba 1926. aastal, olles varastes kahekümnendates. Edasi viis saatus naiskunstniku Taani, kus temast peale kunstiõpingute jätkamist Kopenhaageni Pariisi vahel kujunes tunnustatud kunstnik. Noormägi summutatud koloriidiga modernistlik looming on heaks näiteks Eesti eksiilkunstis esindatud põhjamaisest liinist.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Esther Roode (1923–2007). Autoportree. 1949. Õli, lõuend
Esther Roode oli hinnatud portretist ja akvarellist, kes töötas nii õppejõu kui illustraatorina. Tema pärandist moodustavad kõneka osa psühholoogilised autoportreed, milledes väljendub tugeva naise eneseteadvus.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Sirje Runge. Ring. 1975. Pliiats, paber
Disaineriharidusega Sirje Runge tegeles 1970. aastatel Eesti kunstis kõige põhjalikumalt pildiruumi geomeetrilise konstrueerimise võimaluste uurimisega. 1975. aastast pärineva pliiatsijoonistuse keerukates struktuurides mängib Runge esmakordselt läbi 1976.—1978. aastate maaliseeriate ruudul, ringil ja kolmnurgal põhinevad kompositsioonid.
Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.
Tõnis Saadoja. Lõigatud pilt I-V. 2017. Õli ja akrüül lõuendil
Galerii
Tõnis Saadoja viiest maalist koosnev sari tsiteerib eri ajastute maastikumaali klassikat ning sulatab need tistaadid Saadoja isiklikku maalikeelde.
Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.
Ludmilla Siim. Bassein. 1972. Õli, puitkiudplaat
Ludmilla Siim on nõukogude perioodi Eesti kunsti olulisemaid linnamaalijaid, kelle loomingus on talletunud Tallinna muutumine moodsamaks ja suurlinlikumaks 1970. aastatel.
1972. aastal maalitud metafüüsiliselt inimtühi „Bassein“ kujutab üht linna purskkaevudest, ent siit ei puudu ka Siimu mitmetele toonastele linnavaikeludele omased humoorikad erootilised allusioonid.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Aleksander Suuman (1927-2003). Leedu motiiv. Õli, lõuend
Allegooriline maal on oluline näide 1960. aastatel populaarsust kogunud luuletaja ja maalikunstniku Aleksander Suumani loomingus. Teoses tuleb esile „argielu arheoloogiks“ tituleeritud kunstnikule omane viis vaadelda inimest ja tema eksistentsi läbi pehme huumori.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Magnus Zeller (1888–1972)?. Kaeviku äärel. Kuivnõel, paber
Signatuurita väljendusrikas gravüür on valminud ilmselt I maailmasõja järel. Ekspressionistlik teos seostub Saksa modernisti Magnus Zelleriga, kes võttis sõdurina osa I maailmasõjast ja kes 1923-24 oli Tartus Pallase kunstikoolis graafika õppejõud.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Tundmatu meister. Paater. 16. saj. keskpaik. Hõbe
Tegemist on arvatavasti 16. saj keskpaigast pärineva paatriga, mille teeb haruldaseks gooti minusklites pealiskiri, kus kajastub veel katoliku ajast pärinev Neitsi Maarja ja Püha Anna kultus.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Agathe Veeber (1901–1988). Kaks naist. 1974. Kuivnõel, paber
Tuntud pallaslase Agathe Veeberi graafiline töö seostub kunstniku sõjaeelsete kuivnõela-lehtedega, aga veelgi enam 1950.-1960. aastatel Ameerikas teostatud joonistustega.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Vello Vinn
Künd. 1974. Söövitus, paber
Lend. 1977. Söövitus, paber
Vello Vinna teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus – 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikutepõlvkonna loomingust, kus erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafika kui tehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel.
Eesti Kunstimuuseumi ost.
Georg Westenberg (1902-1980). Rutake! Kõige enne tuleb Tallinna Eesti Muuseumi miljonite laev. 1920-1928. Plakat
Georg Westenberg oli eesti tarbegraafik ja kunstnik. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli nahatöö ja raamatuköitmise erialal, misjärel töötas Riigi Trükikojas kuni Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Ta on kujundanud mitmeid rahatähti, münte, postmarke, märke ja loteriipileteid, teinud raamatukujundusi ja plakateid.
Plakat „Rutake! Kõige enne tuleb Tallinna Eesti Muuseumi miljonite laev“ on kavandatud Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu loteriiks.