Värskelt avatud näitust „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“ tutvustab kuraator Mari-Liis Krautmann
13. jaanuaril kell 18.00 toimub Kumu kunstimuuseumi 3. korruse projektiruumis näituse „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“ tutvustus, mida viib läbi kunstiajaloolane ja näituse kuraator Mari-Liis Krautmann.
Sündmusel esitletakse ka näitusega kaasnevat väikest trükist.
Projektiruumi näitus „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“on osa Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ ja jääb avatuks 29. maini 2022.
Erna Elisabeth Kreischmann (snd Montiner, 1885–1929) oli baltisaksa päritolu kunstiuuendustele avatud kunstnik, kes veetis suurema osa oma elust Pärnus. Näitus toob vaataja ette vähe tuntud naisautori loomingu. Kreischmanni maalitud intiimsed interjöörid ja portreed kõnelevad tema elust, peegeldades kunstniku oma ruumi.
Erna Kreischmann lõpetas 1902. aastal Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi, kolm aastat hiljem alustas ta kunstiõpingutega samuti Pärnust pärit baltisaksa kunstnike Marie Dückeri ja Meta Arnemani (hilisem Sprengholz) juures. Pärast 1922. aastal Tallinna kolimist õppis Kreischmann eesti rahvusliku kunsti rajajate August Janseni, Nikolai Rooti, Andrei Jegorovi ja Ants Laikmaa ateljeedes ning Londoni pressikunstikoolis korrespondentskursustel. Mitmekesine õpe muutis Kreischmanni väga omanäoliseks kunstnikuks, kelle looming erines märgatavalt nii baltisaksa kui ka eesti kaasaegsetest. Kui 20. sajandi alguse baltisaksa kunstnikud paistsid sageli silma just konservatiivsema esitluslaadiga, siis modernistlikust elutunnetusest lähtunud Kreischmanni võib julgelt nimetada baltisaksa modernistiks.
Kuraatorid: Eha Komissarov, Mari-Liis Krautmann
Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Projektiruumid Kumu 3. korruse püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ on mõeldud selleks, et tutvustada vähetuntud (nais)kunstnike loomingut, kutsuda kaasaegseid kunstnikke ajalooga suhestuma ning käsitleda kunstiteaduses ja ühiskonnas aktuaalseid-probleemseid teemasid.
Esimesena oli projektiruumis väljas Bart Pushaw’ kureeritud näitus „Erinevuste esteetika“, mis vaatas rassistereotüüpe 20. sajandi alguse kunstis ja tekitas poleemikat teoste pealkirjade nimetamise ja ümbernimetamise osas.
Kuna uuel näitusel „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“ on valdav osa teostest on kunstniku enda poolt dateerimata ja pealkirjastamata, otsustasid kuraatorid selle näituse puhul etikette mitte kasutada. Sellega loobusid nad teoste nimetamisest kui „hoiakulisest aktist“ ja jätkasid „Erinevuste esteetika“ poolt tõstatatud arutelu teoste pealkirjade teemal.
Loe sellekohaseid arvamuslugusid:
Maria Muuk. Kolonialismikeskustelu jätkuks. (ERR. 08.12.2021)
Tiit Hennoste: pealkirjad, kunst ja omanik (ERR. 12.12.2021)