Veebruari lõpul toimus Eesti Kunstimuuseumi uurimisprojekti esimene rahvusvaheline teaduskoosolek
Veebruari lõpus toimus veebi vahendusel rahvusvaheline teaduskoosolek „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril osales ligi 30 Eesti, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Norra, Hispaania ja Soome kunstiajaloolast ja erialateadlast. Ürituse eesmärgiks oli esitleda uurimisprojekti lähtekohti ja tööplaane.
Ettekannetega esinesid Eesti ja Rootsi kunstiajaloolased ja konservaatorid Merike Kurisoo, Greta Koppel, Lars Nylander ja John Rothlind. Michel Sittowile omistatud teoste ringile keskendus Saksa kunstiajaloolase Matthias Wenigeri esitlus. Hispaania kunstiajaloolased Olga Perez Monzón ja Matilde Miquel Juan tutvustasid mahukat uurimisprojekti, mis vaatab hiliskeskaegset maalikunsti Hispaania õukondades ning kätkeb ka Michel Sittowi loomingut. Teaduskoosolek tõi kokku keskaegse kunsti tunnustatud tippeksperdid põhjast lõunani ning oli esimene plaanitavate kohtumiste reas.
Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt “Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes” keskendub kahele hiliskeskaegsele altariretaablile, Tallinna Kannatusaltarile ja Bollnäsi Püha Hõimkonna altariretaablile. Mõlemad teosed on seotud Tallinnas sündinud ja siin tegutsenud, Madalmaades õppinud rahvusvaheliselt tuntud maalikunstniku Michel Sittowiga (u 1469–1525). Sittowile ja tema võimalikule Tallinna töökojale omistatud Kannatusaltari välistiibade ja Bollnäsi altariretaabli maalid on stiililiselt väga sarnased. Kunstiajalookirjutuses on arvatud, et Bollnäsi altariretaabel võis olla valminud Tallinnas. Mitmeaastase projekti raames (2020–2024) viiakse läbi kahe nimetatud teose mitmekülgsed võrdlevad uuringud, mis seovad nii kunstiajaloo ja ajaloolise konteksti uurimise teose materiaalseid aspekte avavate tehniliste uuringutega. Füüsiliselt kohtuvad altariretaablid kahel näitusel: 2022 Tallinnas Niguliste muuseumis ja 2023 Rootsis.