Adamson-Ericu muuseumi uus näitus paneb kivid kõnelema
19. juunil avanev Adamson-Ericu muuseumi näitus „Kõnelevad kivid“ uurib, kuidas kivid ja kivimid on pakkunud eri ajastutel inspiratsiooni raidkivimeistritele, aga ka maali- ja ehtekunstnikele. Näituse kuraator on Marge Laast.
Näitusel on välja pandud seni eksponeerimata või harva eksponeeritud raidkive, raidkivide mudeleid või kunstiteoseid Eesti keskaegsetest linnadest: Haapsalust, Narvast, Paidest, Rakverest, Tallinnast, Tartust, Uus- ja Vana-Pärnust ning Viljandist, lisaks Saaremaalt. Raidkividega dialoogis on väljas eesti kunstnike kiviaineline looming, näiteks Oskar Kallise, Eduard Wiiralti, Juhan Muksi ja Peeter Mudisti tööd. Eraldi on vaatluse all eesti ehtekunst ‒ eksponeeritakse Raili Vinni, Kersti Kristliebi, Eve Margus-Villemsi, Margus Tänava ja Mirjam Auna teoseid. Lisaks aitavad kivide lugusid jutustada videod, fotod, maalid, graafika ja skulptuurid.
Näitus kutsub märkama kivi kui üht kõige traditsioonilisemat materjali. „Väljapanek on sündinud tänu mitme eriala erakordsetele inimestele, kes hoolivad meie kivisest pärandist, olgu maapõues, muinsuste või kunstiteoste kujul, materjalina või tähenduste avajana. Kunstnikud ja geoloogid, kunstiteadlased ja geograafid, muinsuskaitsjad ja ajaloolased, konservaatorid ja kartograafid ‒ kõik nad on omamoodi eestkõnelejad, kes toovad meieni tavaliselt märkamatuks jäävate raidkivikatkete hääle, et need saaksid jutustada oma mitmekihilisi lugusid,“ selgitas näituse kuraator Marge Laast.
„Nii Adamson-Eric kui ka teised eesti kunstnikud on vääriskivide kõrval kasutanud lihtsat maa- ja paekivi, et teha imeilusaid prosse või ehteid. Kui aga vaadata kunstiajaloolase pilgu kõrval neid esemeid geoloogi pilguga, avaneb võrratult põnev maailm, mille juured ulatuvad sadade miljonite aastate kaugusele,“ kirjeldas muuseumi programmijuht Karin Vicente.
Näituse keldrikorrusel on geoloogiale pühendatud ala, kus saab uurida eestimaiseid paekiviliike ja õppida mõistma nendes peituvaid võimalusi. Külastajad saavad vaadata, kui mitmekesised võivad olla paekivierimid, ning uurida, kuidas kivimiliikide või kivististe äratundmine võib aidata lahendada kunstiajaloolisi mõistatusi. Keldrikorrusel näeb ka, kuidas ürgmeri on kivi vorminud ja graveerinud ning kuidas kivi omakorda on inspireerinud arhitekte ja kunstnikke alates keskaegsetest meistritest kuni tänapäevaste loojateni.
Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm. Linnaekskursioonid viivad Tallinna vanalinna kivimeid ning kivistisi uurima. Toimuvad ka näitust tutvustavad ringkäigud. 19. juunil kell 17 paneb näitusel kivid kõnelema kuraator Marge Laast.
Näitus jääb avatuks 22. novembrini 2026.
Laenud: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Muinsuskaitseamet, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Haapsalu linnus, Järvamaa Muuseum, Kaarma kirik, Keskkonnauuringute Keskus, Narva Kunstiresidentuur, Narva Linnavalitsus, Narva Muuseum, Pärnu Muuseum, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Sillamäe Muuseum, Sõrve Militaarmuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arhiiv, Tallinna Piiskoplik Toomkirik, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Viljandi Muuseum, Virumaa Muuseumid SA