Algas suurejooneliste väliskunsti näituste viimane nädal Kadrioru kunstimuuseumis ja Niguliste muuseumis
Käes on viimane nädal, kui Kadrioru kunstimuuseumis ja Niguliste muuseumis näeb Belgia kunstifondi The Phoebus Foundationi kogust pärit näitusi „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ ja „Meeletu Dymphna järele“. Mõlemas muuseumis leiavad viimasel nädalal aset ka eriekskursioonid ja publikusündmused. Kadrioru kunstimuuseum on näituse viimasel lahtioleku nädalal (23.11–28.11) avatud iga päev kuni kella 20.00ni. Laupäeval, 27.11 toimuvad rikkaliku programmiga publikupäevad nii Kadrioru kunstimuuseumis kui ka Niguliste muuseumis.
Publiku seas oodatult menukaks osutunud näitust „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ Kadrioru kunstimuuseumis on külastanud üle 32 000 inimese. Teiste seas eksponeeritakse näitusel Euroopa kunsti suurmeistrite Peter Paul Rubensi, Hans Memlingi ja Anthony van Dycki loomingut. Tegu on seni kõige suurejoonelisema Madalmaade kunsti näitusega Eestis, mis heidab eri alateemade kaudu valgust nii tolle aja kunstile kui ka ühiskonnale.
Vaata sündmuseid:
Niguliste muuseumis eksponeeritakse viimast nädalat näitust, mis toob vaatajate ette erilise väljapaneku ja räägib Iiri printsessi Dymphna kurvast eluloost, avades 500aastase teose äsja lõppenud konserveerimistööde tulemused ja uued avastused. Näituse keskmes on hiliskeskaegne kaheksast maalitahvlist koosnev altariretaabel, mis kujutab Iiri printsessi, neitsist märterpühaku Dymphna elu ja kannatuslugu. Erilise pildiprogrammi ja põneva ajalooga teose maalis 16. sajandi alguses Goossen Van der Weyden. Näitus pöörab tähelepanu ka laiematele, ühiskondlikult olulistele küsimustele vaimsest tervisest ja naiste õigustest.
Kolmapäeval, neljapäeval ja reedel, 24., 25. ja 26. novembril kell 16 toimuvad pooletunnised eestikeelsed lühiekskursioonid näitusel „Meeletu Dymphna järele“. 27. novembril kell 15 peab Niguliste muuseumis loengu Anu Rae, kes kirjeldab vaimsete häirete ajalugu. Loengus räägitakse hiliskeskaja ja varauusaja vaimuhaiguste käsitlustest, samuti vaadeldakse, kuidas on muutunud suhtumine vaimse tervise probleemidesse.