Ka siin oma elu viimastes piltides otsisid ja leidsid Sa midagi uut, mõtestasid ümber, jõudsid milleski arusaamisele. Ma loodan, et Sa ei pahanda, ma panen selle teksti juurde nüüd ühe neist viimastest, mis Sa mulle läkitasid – „Läheb edasi“. Head teed sulgi minna, armas Enn ja aitäh, et olid!

Ühelt poolt räägib ilmunud väljaanne lühikese, aga aktiivse elu- ja loometeega kunstnikust, kes tõi Eesti kunsti lesbilise ja kväärifeministliku vaate. Teisalt avaneb siin postsotsialistliku Eesti LGBTQ+-kogukonna arengulugu.

Alates 5. septembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Näitus ja sellega kaasnev raamat kaardistavad tema tegevust nii fotograafi, kunstniku kui ka aktivistina. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024).

Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi laureaat on Eesti Kunstiakadeemia magistrant Katariin Mudist. Stipendiumi pidulik üleandmine toimub 28. augustil Adamson-Ericu muuseumis.

30. augustil Kadrioru kunstimuuseumis avanev rahvusvaheline suurnäitus “Naudingute aed. Õitsev 17. sajand” toob The Phoebus Foundationi kogudest vaatajani rikkaliku ülevaate lillede kujutamisest Madalmaade kunstis. Teiste hulgas on näitusel esindatud Flaami ja Hollandi hiilgavate maalikunstnike Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Anna Maria Janssensi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniers II loodud lillebukettide galerii.

22. augustil kell 19 algaval kontserdil kuuleb publik esmakordselt saksofonisti ja helilooja Villu Veski just selleks kontserdiks loodud uudisteost koorile ja džässmuusikutele.
See on kolmeosaline tsükkel nimega “Võta aega lugeda ja raamatusse pugeda”.

Tänavu möödub 275 aastat Johann Sebastian Bachi surmast ja sel puhul toimuvatel kontsertidel astuvad Niguliste muuseumis üles Eesti väljapaistvad interpreedid ning külalisorganist Don Verkuijlen USAst. Festival „Johann Sebastian Bachi meenutuspäevad“ kutsub publikut osa saama ajatu muusika väest ja austama barokiajastu suurkuju.

Tänavu oma 25. aastapäeva tähistav Kadrioru kunstimuuseum laiendab oma püsiväljapanekut ning asutab graafikakabineti, kus tutvustatakse välisgraafika rikkaliku kogu aardeid. Graafikakabineti avanäituseks on „Unistuste arheoloogia“, mis ühest küljest tutvustab kuulsa itaalia kunstniku Giovanni Battista Piranesi legendaarseid oforte, teisalt aga on meenutuseks Kadrioru kunstimuuseumi esimesest vahetuvast näitusest.

Teisipäeval, 22. juulil oma 25. sünnipäeva tähistav Kadrioru kunstimuuseum pöörab juubeliaastal erilist tähelepanu lastega peredele ja avab vahva tegevustoa, ekspositsiooni tegevuspunktid ja teatraalse audiogiidi. Terve päeva pakuvad lastele aga põnevaid tegevusi Lossiaiamängud.

22. juulil täitub 307 aastat Kadrioru lossi- ja pargiansambli rajamisest ja 25 aastat Kadrioru kunstimuuseumi kui väliskunstile pühendatud Eesti Kunstimuuseumi filiaali avamisest. Kuna sama nooruslikku juubelit tähistab ka Kadrioru pargi Lilleaed, siis toimuvad juubelitele pühendatud pidulikud sündmused nii lossis kui ka pargis, pakkudes külalistele rikkalikku ja mitmekesist programmi.

11.-13. juulini toimuvate Keskaja Päevade raames jõuab festivalimelu lisaks Raekoja platsile ja Niguliste mäele ka Niguliste muuseumisse. Reedel, 11. juulil esineb muuseumis vanamuusikaansambel Rondellus, laupäeval, 12. juulil ja pühapäeval, 13. juulil saab samas kuulata keskajast inspireeritud orelipooltundide kava.

Meditatiivne koosviibimine kestab ligikaudu 45 minutit ja sisaldab lühikest eelhäälestust enne saali sisenemist ja vestlust pärast teose kogemist. Koosviibimised toimuvad reedeti kell 15.