Baltisaksa kunstniku näitusele Kumus paneb punkti vestlus kuraatoriga
Pühapäevani on avatud kahe baltisaksa kunstniku, Erna Kreischmanni loomingu väljapanek „Baltisaksa modernisti oma ruum“ Kumu kunstimuuseumi 3. korruse projektiruumis ning Lilly Waltheri näitus „Piiritu“ Tartu Kunstimuuseumis. Näitused lõpetab vestlus „Kahe baltisaksa kunstniku lugu. Erna Kreischmann ja Lilly Walther“, mõlema näituse kuraatorite vahel Kumu kunstimuuseumis 26. mail kell 18.
Erna Elisabeth Kreischmann (snd Montiner, 1885–1929) oli baltisaksa päritolu kunstiuuendustele avatud kunstnik, kes veetis suurema osa oma elust Pärnus. Kumu näitus toob vaataja ette vähe tuntud naisautori loomingu. Kreischmanni maalitud intiimsed interjöörid ja portreed kõnelevad tema elust, peegeldades kunstniku oma ruumi. Näituse kuraatorid on Eha Komissarov ja Mari-Liis Krautmann.
Mitmekesine õpe muutis Kreischmanni väga omanäoliseks kunstnikuks, kelle looming erines märgatavalt nii baltisaksa kui ka eesti kaasaegsetest. Kui 20. sajandi alguse baltisaksa kunstnikud paistsid sageli silma just konservatiivsema esitluslaadiga, siis modernistlikust elutunnetusest lähtunud Kreischmanni võib julgelt nimetada baltisaksa modernistiks.
Maaliainesena eelistas Kreischmann baltisaksa naiskunstnikele iseloomulikke koduse miljöö intiimseid motiive ja Pärnu loodusvaateid. Nagu paariminutilises kroonikafilmis sajandialguse Pärnust, valitseb ka Kreischmanni linnavaadetes tühi ja tuuline avarus. Tema töödes tuleb esile maalijas tugevalt pesitsev romantiline saksa vaim. Kunstniku lemmikmotiivide hulka kuulub üksik vaatleja, seismas vastamisi kõikvõimsa looduse lõpmatusega. Sageli on selleks „pealtvaatajaks“ Erna abikaasa Max Kreischmann, kellele avanevat perspektiivi kunstnik mehe selja tagant silmitseb. Abikaasat kujutavatel teostel võib selgesti tajuda abielupaari omavahelisi suhteid ja erisuguseid emotsioone. Läheduse kõrval kirjeldab kunstnik ka ebakõlasid ja abikaasa murdumisi, luues muu hulgas pildi elutoa lambivarju valgussõõris pea käte vahel istuvast mehest. Samavõrd hinnatud kui maastikumaalid olid Kreischmanni portreed – kriitikuid ja publikut lummas tema oskus karakteerseid tüüpe luua ja lugusid jutustada.
Lilly Walther on hetkel teadaolevalt esimene kunstnik Eestist, kes õppis vabakuulajana Peterburi Stieglitzi kunstikoolis (1888–1894). Ta on jätnud jälje Eesti disainiajalukku, olles Tarbekunstiateljee (1904–1914) üks asutajaid, ehkki enamiku oma eluajast ning postuumseltki on teda tuntud akvarellisti ja lillemaalijana. Oma hilisemas elus asendas ta kunstitegevuse restaureerimisega, olles seega ka üks Eesti esimesi professionaalseid kunstirestauraatoreid. Näituse kuraator on Nele Ambos.
Liitu sündmusega Facebook’is.