Eesti Kunstimuuseum 100

17. novembril 1919 asutatud Tallinna Eesti Muuseumist välja kasvanud
Eesti Kunstimuuseum tähistab 2019. aastal 100. sünnipäeva

Pilk ajalukku

1918 – Asutatakse ametlikult Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakond
5. juuli 1919 – Räägitakse esimest korda iseseisvast Tallinna muuseumist
5. oktoober 1919 – Toimub Tallinna Eesti Muuseumi asutamise koosolek
18. oktoober 1919 – Võetakse vastu Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu põhikiri
7. november 1919 – Registreeritakse muuseumi põhikiri Tallinn-Haapsalu rahukogus
17. november 1919 – Peetakse ühingu avakoosolek, kus valitakse juhatus. Juhatuse esimeheks saab Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse juhataja Kristjan Raud

Edasist ajalugu loe siit.

Kunstimuuseumi esimeseks koduks oli Kadrioru loss, kus tegutseti nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda.

Tallinna Eesti Muuseumi kogude kolimine Kadrioru lossi 1921. Foto: Eesti Kunstimuuseumi arhiiv

Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum organisatsioon, mis ühendab viit eriilmelist kunstimuuseumi: Kadrioru kunstimuuseum,  Adamson-Ericu muuseumNiguliste muuseumMikkeli muuseum ja Kumu kunstimuuseum.

2008. aastal valiti Kumu kunstimuuseum Euroopa parimaks uueks muuseumiks.

Programm

Juubeliaasta näituseprogramm keskendub järgmistele teemadele:
ajalugu
kollektsioonid
naised kunstis

Eesti Kunstimuuseum soovib saja aasta jooksul kogutud kunstiteoseid esitada tänapäeva vaataja pilgu ja kunstikogemuse kaudu, ühendades mineviku ja kaasaja ning luues dialooge eri aegadest pärit kunstiteoste vahel. Samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, kui palju on aegade jooksul tegutsenud suurepäraseid naiskunstnikke. Eesti Kunstimuuseum jätkab rahvusvahelise koostöö ja suhete arendamisega erinevate maailma muuseumidega. Mitmel näitusel on eksponeeritud teoseid välismuuseumide kogudest – alates 19. sajandist kuni 21. sajandi kunstini. Väljasool Eestit
tutvustab Eesti Kunstimuuseum oma kogusid Soomes ja Jaapanis.

Juubelinäitused

Alguses olid … Köler ja Weizenberg
07.12.2018–26.05.2019
Kadrioru kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaastat sissejuhatav näitus esitab uue vaatenurga kahe esimese eesti professionaalse kunstniku loomingule. Nende teosed kuuluvad nii rahvusvahelise
akadeemilise kunsti kui ka eesti rahvusliku kunsti pärandisse. Köleri maalide ja Weizenbergi skulptuuride eksponeerimise ajalugu kajastab aga ka Eesti Kunstimuuseumi olulisi arenguid.
Kuraator: Mai Levin.

 

Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik
05.07.–10.11.2019
Kumu kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeli puhul võetakse vaatluse alla muuseumi kollektsioon, mille geograafiline ja ajaline mõõde ulatub rahvusvahelisest kohalikuni, keskajast tänapäevani. Kõik
populaarsed kunstiajaloo käsitlused võlgnevad oma tekke muuseumidele. Ent mis saab siis, kui sekkub kunstnik, kes mingist ajajärgust, tööst või liikumisest pakub oma versiooni? Kui kunstnik
tegutseb kuraatorina?
Kuraator: Eha Komissarov.

Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis
06.12.2019–26.04.2020
Kumu kunstimuuseum

Suurnäitus keskendub 19. sajandil naiste eneseteadvuses ja ühiskondlikus positsioonis alguse saanud muutustele, mis kajastuvad nii naiskunstnike tegevuses kui ka naise kujutamisviisides.
Näitus valmib koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga ning esitleb võrdlevalt Eesti ja Soome kunsti 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani.
Kuraatorid: Anu Allas, Tiina Abel.