Eesti Kunstimuuseumi külastas mullu ligi 350 000 kunstisõpra
Äsja lõppenud 2024. aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi filiaale, näitusi ja publikuprogramme 349 004 kunstihuvilist. Sealhulgas sai haridusprogrammidest osa üle 25 100 õpilase ja täiskasvanu.
Võrreldes varasema, 2023. aastaga jäi Eesti Kunstimuuseumi külastatavus lõppenud aastal samasse suurusjärku ehk muuseumil on jätkuvalt nii kohalike elanike kui ka turistide südames tähtis koht. „Eesti Kunstimuuseumil täitus oma asutamisest küll 105 aastat, kuid me oleme endiselt kiiresti arenev organisatsioon, mis ühendab endas vanad teadmised ja traditsioonid ning kaasaegse elutunnetuse ja ambitsioonikuse. Pole kultuuri kunstita, pole riiki kultuurita!“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme 2024. aastale tagasi vaadates.
Lõppenud aastal tähistas Eesti Kunstimuuseum oma 105. sünnipäeva ja sel puhul on Kadrioru kunstimuuseumis veel märtsi alguseni avatud näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“. Näitus tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu alates muuseumi asutamisest 1919. aastal kuni Teise maailmasõjani.
2024. aasta algusest paranes Niguliste muuseumis märkimisväärselt juurdepääsetavus erivajadusega inimestele, sest vaegnägijatele ja pimedatele koostati kirjeldustõlkega audiogiidid ning vaegkuuljad ja kurdid saavad nüüdsest kassast laenutada tahvelarvuti tähtsamate teoste viipekeelsete tõlgetega.
Eesti Kunstimuuseum oli ka põhipartneriks 2024. aastal Šveitsis Suschi muuseumis toimunud Anu Põdra loomingut tutvustavale suurnäitusele „Ruum minu keha jaoks“ („Anu Põder: Space for My Body“), mis pälvis ohtralt rahvusvahelist tähelepanu.
Suurt publikumenu nautisid eelmisel aastal näitused „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“, „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“ ja „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ Kumu kunstimuuseumis ning „España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“ Kadrioru kunstimuuseumis. Hispaania kunsti näitusest kujunes üks läbi aegade menukamaid Kadrioru kunstimuuseumi väljapanekuid, 23. juunil külastas seda ka Hispaania kuningas Felipe VI.
Ajaloohuviliste lemmikuteks kujunesid mullu Mikkeli muuseumi näitus „Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu“ ning väljapanek „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“ Niguliste muuseumi tornigaleriis. Adamson-Ericu muuseumi näitus „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“ rääkis ühiskonnas aktuaalsest vaimse tervise hoidmisest. Näituse raames toimus sisukas kuueosaline vaimse tervise teemaline loenguprogramm, mille viisid läbi portaali Peaasi.ee koolitajad. Aasta lõpus tunnustas Eesti Muuseumiühing Peaasi.ee meeskonda Muuseumisõber 2024 tiitliga.
Mullustest menukamatest näitustest on Kumu kunstimuuseumis jätkuvalt avatud „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“ ning veel vaid 5. jaanuarini „Jevgeni Zolotko. Aadama saladus“. Mikkeli muuseumis saab mai alguseni nautida näitust „Sooster 100. Vaade erakogudest“, mis võtab kokku Eesti sõjajärgse modernismi ühe tähtsama uuendaja Ülo Soosteri loometee. Niguliste muuseum kutsub kõiki näitusele „Ükssarvik võlumetsas“ – kohtuma imeliste olenditega 16.–21. sajandi esemetel ja kunstiteostel.
Uus aasta algab Eesti Kunstimuuseumile tegusalt, sest juba 1. jaanuaril avatakse kontserdiga „Mitmekordselt kuninglik. Kolm trompetit ja kaks orelit“ XXXVIII rahvusvaheline Niguliste orelinädal. Lisaks õhtustele kontsertidele leiavad festivali raames 2.–7. jaanuaril Niguliste muuseumis iga päev kell 14 aset kunstiajalugu ja muusikat siduvad kohtumised. Kuuel järjestikusel päeval saab kuulata kunstiajaloolase Tarmo Saareti lühiloenguid Niguliste muuseumi kunstiteostest. Loengutele järgnevad valitud teoseid ilmestavad muusikalised etteasted. Iga päev kell 15 saavad huvilised koos organistide Andres Uibo ja Tiit Kiigega külastada orelirõdu ja lisaks toimuvad kell 16 orelipooltunnid.
Vaata Eesti Kunstimuuseumi 2025. aastal avatavaid näitusi siit.