Näitus vaatleb uudsete materjalide, tehnoloogiate ja keskkonnahoiu põhimõtete kasutamist eesti nüüdiskunstis ja -disainis. Esitletud teosed annavad lootust, et on võimalik luua eetilisem ja uutmoodi esteetikaga maailm.
Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) oli 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli professor ning ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi asutaja. Ta oli ka silmapaistev kunstikoguja, kes pärandas oma kollektsiooni ülikoolile. Näitus tutvustab kogusse kuulunud gemme ja graafikat, pöörates tähelepanu kogu põhiteemadele ja Tartu õpetlase huvide ringile.
Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatavas uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.
Näitus nagu stiilispikker! Eesti muuseumide kogudes leiduva mööbli ja tarbekunsti näidete varal tutvustatakse eri ajastutele ja stiilidele iseloomulikke dekoorielemente ja vormikeelt barokist historitsismini.
Näitus vaatleb baltisakslase Wilhelm von Blanckenhageni (1761–1840) arvukaid kunstioste ja suhteid Euroopa kunstimetropoli Rooma rahvusvahelise loojaskonnaga. Tema kaudu jõudsid Liivimaale kuulsate saksa romantikute tööd.
Teedrajava nõukogude kunstikoguja Jakov Rubinšteini (1900 –1983) kollektsioon jõuab Eestisse kolmandat korda, varasemad väljapanekud toimusid 1966. ja 1978. aastal. See oli nõukogude perioodil üks silmapaistvamaid 20. sajandi esimese kolmandiku vene kunstile keskenduvaid erakogusid. Praeguseks on sellest perekonna valdusesse jäänud vaid osa.
