fbpx

Otsing

Avaldatud 08.09.2021 | 11.55

Eesti Kunstimuuseumi külastavad Belgia ühe suurema ja mainekama erakogu asutaja ja Flandria minister-president

Külastajad näitusel "Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu". Eesti Kunstimuuseum

13. septembril külastab Kadrioru kunstimuuseumi ja Niguliste muuseumi Fernand Huts, Flandriast pärit ning Euroopas tuntud metseen, kelle loodud on üks Euroopa olulisemaid erakunstikogusid. Eesti Kunstimuuseumi filiaalides on hetkel avatud kaks näitust, mille teosed pärinevad Hutsi poolt asutatud The Phoebus Foundationi erafondist ning külaskäigul tutvuvad näitustega ka Belgia ajakirjanikud, kultuuritegelased ja prominendid. Kadrioru kunstimuuseumi külastab ka Flandria minister-president Jan Jambon, kes saabub Eestisse koos Fernand Hutsi delegatsiooniga.

Kahe siin eksponeeritava väljapaneku näol on tegemist märgilise sündmusega, sest need on ühtlasi esimesed korrad, kui mainitud erafondi teoseid üldse Belgiast välja on viidud. Näitused ja fondi tegemised seovad ka Tallinna ja Antwerpeni ühise ajaloo ning rõhutavad metseenluse tähtsust praegusel kultuurile keerukal ja muudatusterohkel ajal. Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre kinnitab, et tegu on ka Eesti kultuuriloo seisukohast oluliste näitustega: „Madalmaade kunsti eksponeerimisel meie muuseumis on pikk ajalugu, kuid kunagi varem pole me saanud publiku ette tuua nii suurt valikut suurepäraste kunstnike teostest. The Phoebus Foundationi kollektsioon on rahvusvaheliselt tuntud, kuid sedavõrd laia valikut sellest pole seni koos eksponeeritud, mistõttu pakub väljapanek erilist huvi nii laiale publikule kui ka erialaringkondadele. See on privileeg ja au Eesti Kunstimuuseumile, et fondi esimene rahvusvaheline näitus toimub just siin.“ Eesti Kunstimuuseum ja The Phoebus Foundation loodavad tulevatel aastatel jätkata edukat koostööd kunstikultuuri tutvustamisel.

Kadrioru kunstimuuseumis eksponeeritaval Madalmaade 15.–17. sajandi kunstile pühendatud suurnäitusel „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ näeb teiste seas Euroopa kunsti suurmeistrite Peter Paul Rubensi, Hans Memlingi ja Anthony van Dycki loomingut. Tegemist on seni kõige suurejoonelisema Madalmaade kunsti näitusega Eestis. Väljapanek heidab alateemade kaudu valgust tolle aja kunstile ja ühiskonnale. Publiku ette on toodud ka omal ajal kuulsatesse erakogudesse kuulunud hinnatud töid, mis arvati olevat hävinud, ent on tänu fondile taas avalikkuse ette ilmunud.

Niguliste muuseumis avatud näitus „Meeletu Dymphna järele“ toob vaatajate ette erilise väljapaneku, mis tutvustab 500-aastast teost, räägib Iiri printsessi Dymphna kurvast eluloost ning avab teose äsja lõppenud konserveerimistööde tulemused ja uued avastused. Näitus pöörab tähelepanu ka laiematele, ühiskondlikult olulistele küsimustele vaimsest tervisest ja naiste õigustest. Näituse keskmes on hiliskeskaegne kaheksast maalitahvlist koosnev altariretaabel, mis kujutab Iiri printsessi, neitsist märterpühaku Dymphna elu ja kannatuslugu. Maalitahvlid konserveerisid The Phoebus Foundationi konservaatorid kolm aastat kestnud koostöös Belgia ja rahvusvaheliste ekspertidega.

Publiku seas väga populaarseks osutunud näitusi näeb Kadrioru kunstimuuseumis ja Niguliste muuseumis veel sügise lõpuni, kuna näituste suurt publikuhuvi arvestades pakkus The Phoebus Foundation juhtkond võimalust näituste pikendamiseks 28. novembrini. Mõlema näitusega kaasnevad ka publikusündmused, ekskursioonid ning lastele ja noortele suunatud programm.