Kadrioru kunstimuuseum ja Kadrioru park tähistavad 22. juulil pargiansambli sünnipäeva mitmekülgse publikuprogrammiga
22. juulil tähistatakse Kadrioru kunstimuuseumis ja pargis suurejooneliselt Kadrioru lossi- ja pargiansambli valmimise 302. aastapäeva. Tänavuste pidustuste fookuses on kaks juubelit: 20-aastaseks saanud Kadrioru lilleaed ja Kadrioru kunstimuuseum. Programmis on traditsiooniline maastikumäng peredele „Lossiaiamängud”, samuti ekskursioonid pargis ja muuseumis ning lillelaat. Sünnipäeva puhul on pargis toimuvad tegevused tasuta ning pargiansambli ajaloolistes hoonetes asuvatesse muuseumidesse pääseb 1-eurose piletiga.
22. juulil on Kadrioru loss ja park sisustatud erinevate tegevustega nii täiskasvanutele kui ka lastele. Programmis on muuhulgas lillelaat, lastele ja peredele suunatud nuputamismängud ja lasteraamatu esitlus. Kogu päeva jooksul toimuvad ekskursioonid kuraatoritega nii pargis kui ka muuseumis, mille raames saavad huvilised tutvuda pargiansambli ja Kadrioru kunstimuuseumi ekspositsiooniga eesti ja vene keeles. Päeva lõpetab galakontsert „Valguses ja varjus“, kus astuvad solistidena üles Elina Nechayeva, Madis Arro, Germán Gholami ja Birgit Varjun ning etendatakse koreograaf Ingmar Jõela tantsulavastust.
Kadrioru rajamisest möödub tänavu 302 aastat. Kadrioru lossi- ja pargiansambli sünnipäeva tähistatakse igal aastal 22. juulil, sest just sellel päeval aastal 1718 saabusid Kadriorgu Vene tsaar Peeter I ja itaalia arhitekt Nicola Michetti ning määrasid tulevase lossi ja pargi asukoha ning planeeringu üldpõhimõtted. 22. juulil 2000 taasavati restaureeritud Kadrioru lossis väliskunstimuuseum. Samal päeval tähistatakse vanade pargiplaanide järgi taastatud Kadrioru lilleaia aastapäeva. Seetõttu on „Kadriorg 302“ programm pühendatud kahekümneaastaseks saanud lilleaiale ja Kadrioru kunstimuuseumile.
Kadrioru pargil on plaanis ka kunagise regulaarpargi edasiarendamine. 20 aastat tagasi valminud Lilleaia järel ootavad teostamist lossi esine Alumine aed ning Peeter I maja ümbrises asunud ürdiaed. Mõlema regulaaraia ajalugu on viimase aastakümne jooksul põhjalikult uuritud arhiivides, tehtud on ka arheoloogilised tööd.
Kadrioru kunstimuuseumi külastab aastas umbes 100 000 inimest. Direktor Aleksandra Murre kirjeldab muuseumi teekonda ajas: „Kakskümmend aastat on toonud kaasa Eesti ainsa väliskunstile pühendatud muuseumi jõulise arengu rahvusvaheliselt tunnustatud muuseumiks ja näitustepaigaks, mis teeb koostööd mainekate kunstiinstitutsioonidega Euroopas ja Venemaal. Viimaste aastate koostööpartnerite hulgas on Soome Rahvusgalerii, Taani Riiklik Kunstimuuseum, Varssavi Rahvuslik Kunstimuuseum, Riiklik Ermitaaž, Vene Riiklik Muuseum, Gruusia Muinsuskaitseamet. Tuleval aastal ootavad ees näitused koostöös Belgia suurima erakogu The Phoebus Foundationi ning mitmete Hispaania ja Venemaa muuseumide ja erakogudega. Kadrioru lossi pikas ajaloos on need kakskümmend aastat olnud harmooniline areng, kuna muuseumi näituste, loengute ja kontsertide programm sobib ajalooliste ruumidega, täites need sisuga, mis on kooskõlas nii hoone enda kui ka tänapäeva ühiskonna vajadustega.“
Vaata päeva kava ja rohkem infot sündmuste kohta siin.
Galakontserdi info ja piletid saadaval Piletilevis.