Kadrioru lossi- ja pargiansambli 308. sünnipäeva tähistatakse Lossiaiamängude, pop-up-näituse „Kõnekad nõud“ ja aednike erituuridega
22. juulil toimuvad Kadrioru pargis ja muuseumides Kadrioru lossi- ja pargiansambli 308. aastapäevale pühendatud pidustused, mille eriteemaks on tänavu lisaks Kadrioru enda ajaloole meie argipäeva oluliselt mõjutav kultuurivaldkond – toidukultuur.
Pidustused algavad 22. juuli keskpäeval Lossiaiamängudega – maastikumänguga, kus jagub meisterdamist, nuputamist, mängulist õppimist, loomingulisi ülesandeid, osavuse proovile panemist ja elamusi kogu perele. Kell 12–16 toimuvad Lossiaiamängud kannavad sel aastal pealkirja „Lauad on kaetud!“ ja neid korraldavad Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Peeter I maja, lastemuuseum Miiamilla ja Kadrioru Pargi muuseum. Kõik Lossiaiamängude tegevused pargialadel muuseumide juures on tasuta.
Muuseumides toetavad päeva temaatikat näitused – „Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust“ Mikkeli muuseumis ja pop-up-näitus „Kõnekad nõud“ Kadrioru kunstimuuseumis. Hollandi rahvuslikuks sümboliks kujunenud sinivalgest keraamikast, selle tootmisest, ajaloost ja nõude eripärast räägib Mikkeli muuseumi erituuril kollektsionäär Heikki Pauts. Vaid üheks nädalaks kaetakse Kadrioru lossi saalides lauad, kus saab uudistada Liphartite lauanõusid Raadi mõisast, prantsuse kuningale Louis Philippe’ile kuulunud portselannõusid, Vene keisrite argipäevaseid taldrikuid, Johan Laidoneri pokaali ja August Rei Eesti saatkonnas Moskvas kasutusel olnud teeserviisi. Temaatilised tuurid seovad nõude lood kirjanduse ja kujutava kunstiga.
Kadrioru pargil ja seal asuvatel muuseumidel on oluline koht Eesti kultuuris ning Tallinna elanike igapäevaelus. Kadrioru Pargi uus juhataja Margit Viilip toob esile pargi rolli kõigile avatud ja mitmekesise looduskeskkonnana: „Kadrioru park on unikaalne nii oma ajaloo ja pargikultuuri suunaja rolli kui ka mitmekesisuse poolest. See on ühtaegu linnaelanike igapäevane ajaveetmispaik ja riigi esinduspark, aiakunsti eeskuju ning rikkaliku elustikuga looduskeskkond. Pargi sünnipäeva puhul soovime tuua esile selle erinevaid tahke ja ilu loojaid – meie aednikke. Just nemad astuvad pidupäeval publiku ette, et tutvustada oma hoolealuseid Roosimäel, Lilleaias, Jaapani aias ja Luigetiigi ümbruses.“
Kadrioru sünnipäevaks on valitud 22. juuli 1718, mil Peeter I ja arhitekt Nicola Michetti määrasid tulevase lossi asukoha. Kadrioru kunstimuuseum ja Kadrioru park tähistavad Kadrioru sünnipäeva juba 26. korda. Pikaajalist traditsiooni kommenteerib Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre: „Kadriorus peame tähtsaks oma mineviku meelespidamist ja väärtustamist, samas püüame olla avatud ja tähenduslik igale siia tulevale inimesele – kunsti- ja loodusesõbrale, väikeste lastega perele, tudengitele ja välisturistidele. Temaatilised suvised pidustused on hea võimalus esitleda publikule Kadrioru eri tahke, tutvustada uuendusi ja saada vahetut tagasisidet muuseumide ja pargi tegevustele, kuulda publiku ootusi, mis aitavad tegevusi paremini planeerida.“
Pidustused lõpetab pidulik kontsert Lilleaias. Kauneid muusikalisi elamusi pakub armastatud laulja Rita Ray, kes esineb sel korral keelpilliorkestri saatel.
Pidustuste täpsema ajakavaga saab tutvuda Kadrioru kunstimuuseumi kodulehel.