2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Näitus tutvustab kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu Eesti Vabariigi alguskümnenditel, mil muuseum kogus lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Näitus on pühendatud Eesti Kunstimuuseumi 105. aastapäevale.
Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.
Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus toob vaatajani selle kordumatult mängulise looja ja Eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja erakogudes asuvad teosed.
Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone, kollaaže ja olustikumaale, mis tabavad oma peene koloriidi ja varjatud irooniaga hästi ajastu fooni.
Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.
Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.
Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.
Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.
Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus toob vaatajani selle kordumatult mängulise looja ja Eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja erakogudes asuvad teosed.
Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.
Näitus tutvustab kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu Eesti Vabariigi alguskümnenditel, mil muuseum kogus lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Näitus on pühendatud Eesti Kunstimuuseumi 105. aastapäevale.
Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.
Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone, kollaaže ja olustikumaale, mis tabavad oma peene koloriidi ja varjatud irooniaga hästi ajastu fooni.
Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.
Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.
2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.
Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.
2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Näitus tutvustab kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu Eesti Vabariigi alguskümnenditel, mil muuseum kogus lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Näitus on pühendatud Eesti Kunstimuuseumi 105. aastapäevale.
Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.
Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus toob vaatajani selle kordumatult mängulise looja ja Eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja erakogudes asuvad teosed.
Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone, kollaaže ja olustikumaale, mis tabavad oma peene koloriidi ja varjatud irooniaga hästi ajastu fooni.
Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.
Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.
Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.
Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.
Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus toob vaatajani selle kordumatult mängulise looja ja Eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja erakogudes asuvad teosed.
Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.
Näitus tutvustab kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu Eesti Vabariigi alguskümnenditel, mil muuseum kogus lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Näitus on pühendatud Eesti Kunstimuuseumi 105. aastapäevale.
Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.
Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone, kollaaže ja olustikumaale, mis tabavad oma peene koloriidi ja varjatud irooniaga hästi ajastu fooni.
Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.
Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.
2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.
Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.
Näitus annab ülevaate kunstniku loomingust, tuues kokku ligi 50 meistriteost Euroopa muuseumidest ja erakogudest. Rahvusvaheline suurnäitus on Kadrioru kunstimuuseumi 25. tegevusaasta juubelipidustuste tähtsündmus.
Muuseumitunni eesmärk on julgustada noori ise kaasaegset kunsti tõlgendama ning ühise arutelu ja erinevate arvamuste abil luua ja seostada uusi teadmisi.
Näitus tutvustab Portugali keraamiliste plaatide azulejo’de rikkalikku ajalugu ja kunstilist mitmekesisust. Näitus valmib koostöös Portugali Azulejo Rahvusmuuseumiga.
Reigo Kuivjõgi on nii galeristi, kunstikoguja kui ka nüüdiskunsti populariseerijana Eesti kunstimaailmas märgiline. Näitus pakub kohtumisrõõmu mitmete eesti kunstnikega – nii korüfeede ja klassikute kui ka kõige noorema maalijate põlvkonna esindajatega.
2025. aastal tähistatakse Eestis ja Lätis emakeelse raamatu 500 aasta juubelit. Näitus toob vaatajate ette meie kirjasõna ajaloo reliikviad algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni.
Vastukaaluks kiirust ülistavale ühiskonnamudelile on maailmas käivitunud aeglust väärtustav liikumine. Nüüdiskunsti näitus uuribki, kuidas pidurdada ülikiiret elutempot ning tegutseda aeglasemalt, rahulikumalt ja vähem.
Suurnäituse pärliteks on Flaami kuulsate meistrite Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniersi II lillebukette kujutavad maalid