Kumu uus näitus tegeleb rohepöördega Eesti kunsti ajaloos ja kaasajas

Kumu kunstimuuseumis 5. mail avatav näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ uurib kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre.

„Muuseumide kogusid läbi töötades pidime korduvalt tõdema, et keskkonnaga haakuvaid teoseid on Eesti kunstis määratult rohkem, kui keegi osanuks arvata. Avastasime hulgaliselt unustusse vajunud teoseid, aga ka uusi vaatenurki hästi tuntud töödele. Ehkki näitusele jõudis neist vaid väike osa, võib alla kirjutada näituse idee autori ja ühe kuraatori Eha Komissarovi tõdemusele, et rohelisemal kunstiajalool on mõtet ainult siis, kui teha seda piisavalt ambitsioonikalt,“ ütles näituse kuraator Linda Kaljundi.

Teadlaste arvates oleme astunud uude geoloogilisse perioodi – antropotseeni ehk inimese ajajärku. Inimmõju keskkonnale on kasvanud nii suureks, et sellest on saanud planeeti muutev geofüüsikaline jõud.

Aina kiirenevad kliimamuutused vajavad mitte ainult tehnoloogilisi ja poliitilisi lahendusi, vaid esitavad väljakutse ka inimeste käitumisele ning panevad proovile meie eetilised tõekspidamised ja kujutlusvõime. Kas ja kuidas saavad pidada keskkonnateemalist dialoogi vastandlike arvamuste esindajad? Kuidas jõuda ühiskondlike kokkulepeteni? Kuidas orienteeruda aina kasvavas infohulgas? Kuidas mõtestada antropotseeni ajastul ümber looduse ja kultuuri, inimliku ja mitteinimliku piire? Õrna ja ettevaatlikku lootust tuleviku suhtes võime aga leida just sealtsamast, kust probleemid on alguse saanud: inimeste mõtlemisest ja käitumisest.

Kunstiajaloo kaudu uurib näitus kunsti tähtsust Eesti keskkonna kujutamisel ja kujundamisel. Kunsti- ja keskkonnaajalugu põimuvad tihedalt nii põlevkivitööstuse kui ka põllumajanduse, nii mullastiku kui ka metsa, aga veel paljude muudegi teemade kajastamisel. Ühtlasi pakub näitus võimalust veenduda, et keskkonnaprobleemid ei ole Eesti kunstis ja kultuuris kaugeltki uus teema, vaid nendega hakati jõuliselt tegelema juba 1960.–1970. aastate vahetusel, näiteks Kristiina Kaasiku, Jüri Palmi, Tiit Pääsukese, Ludmilla Siimu, Olga Terri jt loomingus.

Ajalooliste teostega astuvad näitusel „Kunst antropotseeni ajastul“  dialoogi viimastel aastatel loodud kaasaegsed kunstiteosed, millest nii mõnigi seostub tihedalt keskkonnaaktivismiga, ja samuti kuus uudisteost, mille on just selleks näituseks loonud kunstnikud Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Linsi ja Roland Reemaa, Laura Põld ja Lou Sheppard ning Ivar Veermäe.

Lisaks on näituse meeskond analüüsinud nii kunsti kui ka muuseumi keskkonnamõju ja kaardistanud kestliku näituseloome praktikaid. Näituseruumis paiknevad infosildid kutsuvad külastajat märkama nii rohepöörde võimalusi kui ka kitsaskohti muuseumi köögipoolelt.

Näitusega paralleelselt valmib kestliku näituse mudel ‒ näituseasutustele suunatud informatiivne ja inspireeriv tööriist, mis annab praktilisi nõuandeid jätkusuutliku näituse tegemiseks koos Eesti konteksti arvestava süsinikuheite kalkulaatoriga. Mudelit, mis valmib lõplikult sügisel, koostavad näituse loojad koostöös Eesti Kunstimuuseumi keskkonnahoiu töörühmaga.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm. Avapäeval, 5. mail kell 18 toimub kunstnik Evy Jokhova performance ja vestlus kuraator Ulrike Plathiga. 11. mail kell 18 leiab aset näituse kuraatoriekskursioon. 18. mail kell 18 peab kuraator Ulrike Plath loengu “Antropotseen – kuidas olla inimene inimese ajastul?” ning toimub ka näitusega kaasneva raamatu esitlus.

Näitus on avatud 8. oktoobrini 2023.

Kuraatorid: Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja
Roheliste praktikate kuraator: Karin Vicente
Koordinaator: Triin Tulgiste-Toss

Näitusel uute teostega osalevad kunstnikud: Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Linsi ja Roland Reemaa, Laura Põld ja Lou Sheppard, Ivar Veermäe