Kuressaares avati varem Kumu kunstimuuseumis eksponeeritud Maire Männiku näitus

Kuressaare Raegaleriis avati Kuressaarest pärit kunstniku Eerik Haameri 113. sünniaastapäeva puhul Juta Kivimäe ja Isabel Aaso-Zahradnikova kureeritud Eesti kunstiklassikasse kuuluva, sõjajärgsetel aastakümnetel Pariisis karjääri teinud skulptori Maire Männiku näitus. Tegu on sama näitusega, mis avati Kumu kunstimuuseumis 2020. aastal. Näitusele eelnes mahukas restaureerimistöö, mille käigus taastati ja korrastati enam kui 50 teost. Sama nime  – „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ – kannab näitus ka Kuressaare Raegaleriis.

Maire-Helve Männik (1922- 2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Männik sündis 1. aprillil 1922. aastal Tartus eesti haritlasperes. Tema isa Hans Männik (1893-?) oli tuntud kirjastaja, ema Lydia Männik (1888-1969) oli üks esimesi eesti naisarste. Maire Männik õppis Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 1942-1944 õppis ta Anton Starkopfi juhendamisel Pallases skulptuuri ning paralleelselt Tartu ülikoolis humanitaaraineid. 1945. aastal jõudis ta pagulasena Rootsi, kus lõpetas Stockholmi Ülikooli ning õppis Stockholmi rakenduskunstikoolis modelleerimist.Maire Männiku osalus väliseesti kunstinäitustel kestis 1946. aastast kunstniku hiliseani. 2002. aastal pälvis ta eestluse edendamise eest Pariisis Valgetähe V klassi ordeni. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud detailid 1950. aastate kunstist võrsunud abstraktsete vormielementidega.
Prantsuse kunstielus aktiivselt osalenud skulptorist jäi maha portreelooming, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid ja medalid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Eestiga seotud pärandisse kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedalid ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.

Aastal 2004 kinkis Erki Männik suure osa ema loomepärandist Eesti Vabariigile. Näitusel Kuressaare Raegaleriis näeme Maire Männiku teoseid Eesti Kunstimuuseumist, teosed on restaureerinud Isabel Aaso-Zahradnikova ja Aleš Zahradnik.
Eesti kunstimuuseumi kirjastuselt ilmus ka raamat Maire Männiku loomingust ja elukäigust, mille autoriks Kumus eksponeeritud näituse kuraator Juta Kivimäe.

1953. aastal anti talle Rootsi kodakondsus. Nii Rootsis elades kui hiljem väliseesti kunstielus osaledes suhtles Maire Männik Kuressaarest pärit eesti maalija ja graafiku Erik Haameriga (1908-1994).
Maire Männiku näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 27. märtsini.