Aleksandra Murre loeng. Kadrioru lossi laemaalingute loomislugu ja ikonograafia
Kadrioru lossi peasaali kaunistavad laemaalingud on osa Peeter I ja arhitekt Nicola Michetti loodud pildiprogrammist, mis pidi väljendama oma aja ideoloogilisi sõnumeid ja esteetilisi tõekspidamisi. Keskne laemaal kujutab stseeni Ovidiuse „Metamorfoosidest“ – jahijumalanna Diana ja jahimehe Akteoni kokkupõrget hetkel, mil jumalanna nümfidega oli ojas kümblemas. Väiksemad maalingud kujutavad roosi, liiliat, viljavihku ja pääsukest, millele on lisatud ladinakeelsed deviisid.
Barokkajastule omaselt on kõik pildid jutustava iseloomuga ja mitmeti tõlgendatavad. Miks valiti just sellised süžeed ja kujutised lossi kaunistamiseks? Milliseid eeskujusid selleks kasutati? Kes ja millal võis laemaalingud teostada? Kõigest sellest räägib kunstiteadlane Aleksandra Murre oma loengus, mis on suunatud laemaali uuringutes osalevatele EKA tudengitele ja kõigile huvilistele.
Galerii
Konservaatorite ja tudengite töö tellingutel toimub muuseumi lahtioleku aegadel kolme päeva jooksul 26. märtsist kuni 28. märtsini ning kõik huvilised on oodatud seda protsessi jälgima. Iga päeva lõpus toimuvad ka temaatilised loengud, et tuua konserveerimist ja kunstiteadust laiale avalikkusele lähemale, selgitada nende erialade iseloomu ja võimalusi, tutvustada uuringute tulemusi ja teadlaste avastusi.
Kadrioru lossi peasaali laemaali seisundi kontroll ja süvenenud uuringud on vajalikud ja ajakohased, sest viimati nägid spetsialistid neid 24 aastat tagasi, kui koos lossi restaureerimisega toimus viimane (aga mitte ainus) konserveerimine. Peasaali kaunistavad viis laemaali. Seni on kaudsete andmete põhjal maalingute autoriks peetud Johann Friedrich Londiceri ja maalingute loomise ajaks pakutud 1746. Tehnilised uuringud aitavad loodetavasti tuua enam selgust ka laemaalide loomisaja ja looja isiku osas.
Lisaks seisundikontrollile teostatakse ka laemaalingu uuringuid – nii kunstiteaduslikke kui ka loodusteaduslikke. Uuringud saavad anda uut ja täpsemat infot plafoonmaalingu teostuse kohta.
Plafooni seisundi kaardistamine ja uuringud viiakse läbi Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna koostöös Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude ja tudengite ning tippspetsialistidega teistest asutustest.
Projekti eestvedajad on Eva Tammekivi (EKM) ja Varje Õunapuu (EKA); toetusliikmed Aleksandra Murre (EKM) ja Hilkka Hiiop (EKA).
Seotud sündmused
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon. Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst Püsinäitus
Seotud sündmused
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon. Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst Püsinäitus