Ann Audova. Kumisev valgus. Sarjast „Eesti esimesi naiskunstnikke”
Väljapanek „Kumisev valgus“ tutvustab Tallinnas esmakordselt nii suures mahus legendaarse Tartu kunstniku Ann Audova (1904–2001) loomepärandit.
Ann Audova eriilmeline looming on seni olnud üllatavalt vähe esile tõstetud. Tema natüürmordid, lillemaalid, portreed ja figuraalsed kompositsioonid esindavad kõrget maalikultuuri ning neil on aegumatu ja lihtne sõnum. Värvikoosluste nüanssidele ja teose faktuuri väljendusrikkusele eriliselt rõhku pannes kõndis Ann Audova kodumaises kunstiilmas sõltumatut isepäi üle poole sajandi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja paljude eraisikute kogudest ning on sellises mahus Tallinnas esitletud esmakordselt.
Näitus kuulub sarja „Eesti esimesi naiskunstnikke“, mida juba aastaid on Tallinna vanalinnas asuv muuseum korraldanud. Varem on esitletud personaalnäitustena Salome Trei, Agate Veeberi ja Aino Bachi graafikat, aastal 2004 valikut naistest, kes 1930ndatel skulptoritena esile tõusid ning 2005. aastal tutvustati Karin Lutsu mitmekesist loomingut.
Adamson-Ericu muuseumi ja kunstiühingu „Pallas“ koostööna katab näitus Ann Audova loomepärandit aastatest 1936–1986. Tartu ja Tallinna riiklike kogude kõrval on näha kümnete eraisikute valduses olevat materjali, mis on üllatuslik isegi kunstiloolaste kitsamale ringile. Muuseumi täidab värviküllane kogum lillemaale ja natüürmorte, mis annavad vaatajale erakordse võimaluse jälgida sarnaste motiivide esitust erinevatel aegadel ning võrrelda värvikoosluste ja faktuuri mängu mitmetel kümnenditel. Ometi on midagi ka läbi aastate sarnast. See on kunstniku sügav huvi maaliainese ja kujutatu sügavama olemuse jäädvustamise vastu. Eripärane on Audova portreelooming, mis pigem otsib võimalust kajastada inimese siseilma kui välist karakterit. Joonistused, figuurikompositsioonid ja aktikrokiid moodustavad eraldi põneva komplekti.
Ann Audova (aastani 1940 Aliide-Johanna) sündis 3. septembril 1904 Tartumaal Vara vallas Undi külas Ingli talus. Aastatel 1924-1940 õppis Audova Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas” Nikolai Triigi, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi ateljeedes, kooli siiski ametlikult lõpetamata. Põhjus sellise pika stuudiumi osas oli pigem isikukeskne. Õpingukaaslased on meenutanud, et Audova eelistas kunstikooli seinte vahel töötamise ja kunstnikuna arenemise sõbralikku ning turvalist võimalust paberlikule lõpudiplomile. ENSV Kunstnike Liitu võeti Audova vastu 1945. aastal, kuid juba viie aasta pärast kustutati ta nimekirjast. Järgneval perioodil 1950–1959 töötas Ann Audova Tartu Kunstifondis. Siiski poliitilised olud muutusid ja 1959. aastal võeti ta uuesti Kunstnike Liitu ning 1960ndatest algas uus aktiivne loomeperiood, mis kestis vaegnägijaks jäämiseni 1980ndate lõpul. Ann Audova sai 1989. aastal Tartu Kunstiühingu (1999 Kunstiühingu “Pallas”) auliikmeks. 2000. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk. Ann Audova suri 22. veebruaril 2001 Tartus ning on maetud Raadi Maarja kalmistule.
Kogu näituse vältel toimuvad muuseumitunnid ”Lillede maailm” lastele ning “Koloriit ja portree” noortele. Tallinna vanalinna päevade ajal on kogu perega võimalik osaleda elamuspäeval “Kunstnikule külla”.
Koostamisel on kataloog ning mais 2007 korraldatakse seminar teemal „Naiskunstnik ja tema aeg“.
Näituse ja kataloogi koostajad: Ülle Kruus ja Enn Lillemets
Näituse kujundaja: Enn Lillemets.
Haridus –ja publikuprojektide autor: Liisi Lauer