JÄÄB ÄRA! Barokk ja Kalevipoeg. Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Kerttu Männiste
Küsimused, mida Kadrioru lossiga ette võtta ja kuidas võimalikke muudatusi läbi viia, tõstatusid 1920.–1930. aastatel korduvalt. Pärast tsaarivõimu kukutamist omanikuta jäänud hoone saatus otsustati 1919. aastaks, mil lossist hakati mõtlema muuseumi funktsioonis. Veel kord pöörati uus lehekülg Kadrioru lossi ajaloos 1930. aastatel, kui hoone kohandati ja kujundati Eesti riigivanema residentsiks.
Seekordse loengut ja ringkäiku ühendava programmi fookuses ongi ajajärk, mil lossis kohtusid rahvuslik temaatika ja klassikaline kunstikultuur, ehituslikud laiendused ja riiklik kuvandiloome.