Leedu kaitsepühaku püha Kasimiri relikviaar. 1637. Vilniuse katedraal. Vilniuse Sakraalpärandi Muuseum
Näitus
Barokk. Kehad. Jumalikkus. Leedu Suurvürstiriigi sakraalkunst
Leedu Suurvürstiriik oli varauusajal üks Euroopa suuremaid ja kultuuriliselt mitmekesisemaid riike ning selle pealinn Vilnius Kesk- ja Ida-Euroopa katoliikliku barokk-kultuuri tähtsamaid eelposte. Näitus tutvustab Eestis esmakordselt selle maailma rikkalikku sakraalpärandit. Vilniuse Peapiiskopkonna Sakraalpärandi Muuseumi kogudest jõuavad vaatajate ette pühakute reliikviad ja relikviaarid, hõbedast votiivannid, hinnalised liturgilised tekstiilid ning kõrgetasemeline kirikuhõbe. Paljudel neist esemetest oli juba omal ajal silmapaistev usuline ja kultuuriline tähendus ning tänapäeval kuuluvad need Leedu ajaloolise mälu ja identiteedi olulisemate sümbolteoste hulka – nende seas Püha Kasimiri relikviaar (1637) ja Kristuse Püha Vere relikviaar (1641–1648).
Püha Kazimiri relikviaar Vilniuse katedraalist. Vilnius, 1637. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Vilniuse katedraali acheiropoieton. Itaalia (?), 17. saj. Raam: Johann Friedrich Schömnick (?), Vilnius, 1714–1724. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Kristuse Püha Vere relikviaar. Vilnius, u 1641–1648; vutlar u 1667–1668. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Hõbekattega „Neitsi Maarja lapsega“ Rykantai Püha Kolmainu kirikust. Maal: Leedu, 17. saj; hõbekate: Vilnius (?), 17. saj lõpp. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Vilniuse katedraali armulauakarikas. Poola-Leedu (?), u 1660–1680. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Dalmaatika Vilniuse katedraali piiskop Benedykt Woyna annetatud liturgiliste rõivaste komplektist. Vilnius (?), 16. saj lõpp. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Vilniuse Püha Peetruse ja Püha Pauluse kiriku kaasula. Prantsusmaa, 18. saj keskpaik. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Vilniuse katedraali votiivtahvel (silm). Hõbedast votiivand, millega väljendati tänu või paluti jumalikku abi. 19. saj. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Monstrants. Johann Lary, Vilnius, 18. saj keskpaik. Vilniuse Kirikupärandi Muuseum
Näituse keskmes on keha ja pühadus barokiajastu katoliiklikus maailmapildis. Kristuse keha ja veri, pühakute reliikviad, liturgilised rõivad ja sakraalesemed avavad maailma, kus keha vahendas maist ja taevast, nähtavat ja nähtamatut. Näitus vaatleb, kuidas pühadus sai materiaalse ja kehalise kuju ning kuidas keha kaudu väljendusid usk, võim, identiteet ja inimese suhe jumalikuga.
Eesti ja Leedu varauusaegne ajalugu oli tihedalt põimunud: kui Põhja-Eesti oli luterliku Rootsi võimu all, siis Lõuna-Eesti kuulus Poola-Leedu riiki ja selle katoliiklikku kultuurisfääri. Leedu erakordne sakraalpärand pakub sissevaadet maailma, mis kuulus kunagi ka Eesti kultuuriruumi, kuid mille materiaalsed ja visuaalsed jäljed on siin peaaegu täielikult kadunud. Niguliste ajalooline kirikuruum annab sellele kohtumisele erilise tähenduse.
Meeskond
Kuraatorid: Tomas Riklius (Vilniuse Ülikool, Vilniuse Sakraalpärandi Muuseum), Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum) Näituse kujundus: Sigita Simona Paplauskaitė (Leedu) Graafiline disain: Tuuli Aule Koordinaator: Annika Teras
Koostöös Vilniuse Peapiiskopkonna Sakraalpärandi Muuseumiga