Ekskursioon näitusel „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“
Näitust „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“ tutvustab kunstiajaloolane Aleksandra Murre.
Jakov Rubinštein (1900, Varssavi – 1983, Moskva) kuulub nõukogude perioodi teedrajavate kunstikogujate põlvkonda, kes alustasid kogumist keerulistel stalinismi aastatel ja kelle eeskujul hakkas kunstikogumine 1960. aastatel laiemalt levima. Tema 25 aasta jooksul kujunenud kollektsioon oli nõukogude perioodil üks silmapaistvamaid 20. sajandi esimese kolmandiku vene kunstile keskenduvaid erakogusid.
Kollektsiooni mõjukuse kõrval väärib Mikkeli muuseumi juubeliaastal esiletoomist ka koguja isik ja tema tihe side Eestiga. Jakov Rubinštein külastas Eestit sageli, sest Esimese maailmasõja ajal kolis Peterburist (toona Petrograd) siia elama tema vanem vend Rubin ning vennatütre Dagmar Normeti perega olid Rubinšteinil väga soojad ja lähedased suhted. Ühtlasi annab see selgituse, miks esimene Rubinšteini kollektsiooni näitus toimus just Eestis, kus oli Moskvaga võrreldes ka veidi vabam kunstipoliitika.
Rubinšteini järeltulijatel õnnestus säilitada legendaarsest kollektsioonist Kuigi vaid suhteliselt väike osa, annab seegi ettekujutuse kunagise kollektsiooni olemusest. Kogu üheks väärtuseks on 20. sajandi alguse vene kunsti mitmekesisuse peegeldamine, aga ka hiljem totalitarismi tingimustes loodud kunsti erinevate ilmingute talletamine. Paljud kogus esindatud kunstnikud pidid oma loomingu eest maksma vabaduse või isegi eluga.
Jakov Rubinšteini kohta on öeldud, et ta „kogus silmadega“ ja lähtus teose esteetilisest kvaliteedist, mitte kunstniku nimest. Ta alustas avangardkunstnike loomingu kollektsioneerimist palju aastaid enne seda, kui neid hakati ametlikult tunnistama. Samuti huvitas teda kunstnikutöö köögipool. Seetõttu hoidis ta viimistletud lõppteoste kõrval hoolikalt tallel ka joonistusi, eskiise ja esmapilgul juhuslikena mõjuvaid visandeid – töid, mis avavad ilmekalt nii loojate mõttemaailma kui ka loomeprotsessi. Paljude kogus esindatud kunstnike nimesid teab laiem publik vähe, sest repressioone üle elanud meistritena jäeti nad Nõukogude ajal ametlikust kunstielust kõrvale ja nende töid riiklikesse kogudesse ei ostetud. Rubinšteini kollektsiooni kuuluvad nii represseeritud ja laagrites hukatud kunstnike kui ka rehabiliteeritud, kuid vabastusejärgselt tõrjutud meistrite teosed.
Mikkeli muuseumi näitusel on väljas Jakov Rubinšteini kogu see osa, mille päris tema lapselaps Tanya Rubinstein-Horowitz. Ta on pärinud vanaisalt kunstiarmastuse ning tegeleb kollektsiooni hoidmise, uurimise ja eksponeerimisega, täiendades seda uute ostudega, mis lähtuvad samadest kogumispõhimõtetest.
