Jevgeni Zolotko. Aadama saladus 31.05.2024 – 05.01.2025

Jevgeni Zolotko suur isikunäitus Kumus toob publiku ette tema loomingu varasemaid peatükke ja loob uusi. „Aadama saladus“ on ühtaegu nii erinevatest teostest koosnev näitus kui ka Zolotko seni mastaapseim teos, mis sünteesib tema loomingut läbivaid teemasid ja kujundeid. Zolotko on üks omanäolisemaid Eesti nüüdiskunstnikke, kes astus kunstiväljale 2000. aastate lõpus. Tema loomingu taustaks on päevakajalise või poliitilise asemel kogu lääne kultuurilugu kõige laiemas mõttes – koos antiigi, Piibli, ilukirjanduse, filosoofia ja rahvapärimusega. Teoste keskmes on inimeseks olemisega seotud teemad nagu elu, surm, üksildus, vaikus ja hääbumine, aga ka lootus.

Saalivaated

Galerii

1 / 10

1 / 10

Kuraator Triin Tulgiste-Toss (1987–2024) näitusest:

Kui tihti saab kunstnike loomingus tuua välja ajas toimunud teema- või rõhuasetuse muutusi, siis Zolotko loomingut võiks iseloomustada kui torni – iga järgnev teos kasvab teatud määral välja eelmisest, öeldut pidevalt täpsustades ja varjundirikkamaks muutes. „Aadama saladus“ põimib üheks tervikuks kokku juba varem valminud, värskelt edasiarendatud ning täiesti uued osad, naastes kogu Zolotko loomingu keskmes oleva küsimuse juurde asjade ja keele vahekorrast.

Tundub, et seekord pakub kunstnik meile lõpuks välja ka selge lahenduse. Sõna on niisama vana kui esimene inimene ja tema olemusest lahutamatu, olles nii füüsilise keha kõrval meie teine tugisammas maailmaga suhtlemisel ja sellest arusaamisel. Välja kumab tõdemus, et ühiskonnas tavapäraseks toimetulekuks vajame mõlemat, nii füüsilist keha kui keele kasutamise oskust.

Zolotko sõnul ei ole tema tööd autobiograafilised ja teda huvitab kunstis eelkõige universaalse või üldinimliku käsitlemine. Teoste emotsionaalset mõjuvust ja läbimõtestatust arvestades jääb aga tunne, et nii võib kõneleda vaid inimene, kes lähtub isiklikust kogemusest ja äratundmisest, mitte lihtsalt teoreetilistest ideedest.

Tema teosed ei ole kunagi olnud kaasamõtlemiseks, vaid äratundmiseks. Neile võib läheneda detektiivina, püüdes installatsioonidesse peidetud vihjeid ja tsitaate dekodeerida, kuid sellega jääb midagi olemuslikku tabamata. Tema teostes võiks lihtsalt olla, nagu looduses. Ja näib, et kunstniku eesmärk ei olegi muud, kui see, et vaataja end neil hetkedel üksi ei tunneks.

Biograafia

Jevgeni Zolotko (snd 1983) lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala 2008. aastal ja omandas seejärel 2010. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonnas. Ta on töötanud õppejõuna erinevates Eesti kõrgkoolides ning galerist-projektijuhina Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis. Zolotko oli 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud auhinna Köler Prize esimene laureaat. Aasta hiljem pälvis ta Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemia ning 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Aastatel 2021–2023 oli ta üks riikliku kunstnikupalga saajaid.

Teosed näitusel

Galerii

1 / 6

1 / 6

Näituse töörühm

Kuraator: Triin Tulgiste-Toss
Graafiline disain: Tuuli Aule
Tehniline juht: Siim Hiis
Koordinaator: Anastassia Langinen
Haridusprogramm: Anu Lüsi

Näituse töörühm: Richard Adang, Andres Amos, Tanel Asmer, Kaarel Eelma, Pärtel Eelma, Eero Epner, Maari Hinsberg, Inga Jaagus, Darja Jefimova, Kiwa, Ketlin Käpp, Uku Langebraun, Kristiina Lott, Maria Lota Lumiste, Tõnis Medri, Aleksander Meresaar, Reigo Nahksepp, Hans-Otto Ojaste, Kaisa-Piia Pedajas, Villu Plink, Renita Raudsepp, Brigita Reinert, Mati Schönberg, Laura Tahk, Allan Talu, Terje Tammearu, Uve Untera, Ann Mirjam Vaikla, Madli Valk, Raivo Väliste

Eriline tänu:

Dénes Farkas, Janar Fomatškin, Carolin Freiberg, Raigo Kannike, Illar Kase, Rea Lest-Liik, Eeva Ruth Niitvägi, Tanel Rander, Toivo ja Kuido Simmermann, Evelyn Zolotko, Norveld Talson, Peeter Talvistu, Martin Terna, Gabriela Urm, Villem Varik, peaasi.ee