Keithy Kuuspu „Läbi kukkumine“
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumu sisehoovis, mis on osa näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru“. Etendus toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Metallraam mu peos on külm. Mu parem käsi puudutab alumist toru, proovin leida õiget haaret. Vasak järgneb – ainult üks aste kõrgemale. Ma avan silmad, kuid miskipärast ebaõnnestun. / Kui pilved liiguksid, pimestaks mind valgusvihk. Ma puudutan hoopis oma nina. Ma ei suuda enam selle struktuuri äärel tasakaalu leida, habras nagu mõte, elades ainult sinu / Ülesanne oli tippu ronida ja neile silma vaadata. Siit ülevalt tundub kõik nii väike ja suur samaaegselt. Ma tunnen õhus hõljuva halli tolmu maitset – ma isegi ei tea, mis asi see on – mis see on? / Ma mõtlesin selle ülesande peale. Kas ma teen seda õigesti? Kas ma ütlen, mida ma mõtlen, või ma mõtlen ainult sellepärast, et ma pean rääkima enda / Erakordselt vali heli on tekitanud mu peas vaikuse. Siin ei ole midagi kuulda. Ma olen siin, kõik on tehtud. Vist on läbi. Mäng / Metallraam mu peos on külm
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Treiler
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
Kestus: 2,5 h
Koreograaf: Keithy Kuuspu
Etendajad: Liisa Saaremäel, Martina Georgina, Agnes Ihoma, Anumai Raska, Arolin Raudva
Dramaturg: Laura Cemin
Kujundus ja tehniline teostus: Tõnu Narro, Tarvo Porroson
Helikunstnik: Mihkel Maripuu
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Kostüümid: Kaisa Põvvat
Produktsioon: Sõltumatu Tantsu Lava
Esietendus 15. juuni 2021 Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Telliskivi Loomelinnak
Tänud: Sportland, Composite Eesti OÜ, Kris Lemsalu, Madlen Hirtentreu, Anne Türnpu
Fotod: Alan Proosa
Plakati foto: Kertin Vasser