fbpx

Otsing

Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu 25.05.2024 – 29.09.2024

Mikkeli muuseum
Täispilet: Mikkeli muuseum
9 €
  • Perepilet: Mikkeli muuseum
    18 €
  • Sooduspilet: Mikkeli muuseum
    6 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
""
Karl Otto Gerhard von Kügelgen. Kunstnik perekonnaga Vinni mõisas. 1835. Eesti Kunstimuuseum
Näitus

Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu

Näitus tutvustab Kügelgenide perekonna tuntumaid liikmeid nii nende loomingu kui ka nendega seotud esemete kaudu, tuues vaatajateni teekonna, mis algab 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kaks kunstnikust venda, ning lõpeb 1980. aastatega, mil Saksa Demokraatlikus Vabariigis sai ajakirjanikuna tuntuks Bernt von Kügelgen (1914–2002). 19. sajandi pigem rahulikele aegadele järgnes perekonna ajaloos turbulentne periood, kui revolutsiooni ja kahe maailmasõja keerises kaotati oma vara, staatus ja kodumaa ning asuti üles ehitama uut elu Saksamaal.

Teosed näitusel

Eesti kunstilukku on jätnud sügava jälje kuus Kügelgeni, kelle loomingus peegeldub stiilide vaheldumine klassitsismist sümbolismini. Suguvõsa siinse haru rajajate, portretisti ja ajaloomaalija Gerhardi (1772–1820) ning maastikumaalija Carli (1772–1832) jälgedes käies said kunstnikeks ka nende pojad Wilhelm (1802–1867) ja Constantin (1810–1880) ning lapselapsed Sally (1860–1928) ja Erich (1870–1945).

Kügelgenide suguvõsast pärineb teisigi mainekaid inimesi. Saksamaal said tuntuks antroposoofiline pedagoog, Waldorfi pedagoogika arengule palju kaasa aidanud Helmut von Kügelgen (1916–1998) ja vitamiinipuudust uurinud arst Constantin Franz (Kai) von Kügelgen (1880–1926). Tallinnas juhatas psühhiaater Ernst von Kügelgen (1871–1948) Seewaldi vaimuhaiglat, kus ühtlasi töötas Leo von Kügelgen (1880–1931), kes oli eesti maalikunstniku Paul Burmani raviarst ja toetaja.

Kügelgenidele ei olnud võõras ka sõna valdamine. Nii näiteks kirjutas Constantin Franz (Kai) luuletusi ja Bernt von Kügelgeni teati kui „sotsialistlikku“ ajakirjanikku. Nimetamata ei saa jätta ühe mõjukaima Venemaal ilmunud saksakeelse väljaande St. Petersburger Zeitungi peatoimetajat Paul von Kügelgeni (1843–1904) ja tema mantlipärijat, poeg Siegwartit (1875–1952). Kirjamehena kogus siiski kõige rohkem kuulsust kunstniku ametit pidanud Wilhelm von Kügelgen (1802‒1867), kelle memuaaride kogumik „Vana mehe noorusmälestused“ annab elava ja ülevaatliku pildi vaimu- ja eraelust vararomantismi ajajärgul. Raamat sai kodanluse seas niivõrd populaarseks, et see pidi Teise maailmasõja puhkemiseni olema igas korralikus saksa kodus.

Seega peegeldab baltisaksa kultuuri eri tahke 19. sajandi algusest kuni 1980. aastateni mitte ainult kunstnikest Kügelgenide, vaid kogu nende perekonna lugu.

Kuraatorid: Anne Untera, Matthias Donath, Eike Eckert
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Mari Kaljuste
Koordinaator: Aleksandra Murre