Kunstiajaloolane Aleksandra Murre. Maastikumaal kui ajalooallikas. Meremaalid 29.03.2023 | 18.00

Meri, laevad ja romantilised sadamavaated on alates 17. sajandist olnud Euroopa kunstis kindlaks publikumagnetiks. Kadrioru kunstimuuseumis on see žanr esindatud peamiselt 19. sajandi Vene kunsti ekspositsioonis.

Venemaale jõudsid esimesed meremaalid koos Peeter I-ga, kes hankis endale hollandi kunstnike kaubalaevu ja merelahinguid kujutavaid maale oma välisreisidel ning kaunistas nendega salonge ja galeriisid nii Talvepalees Peterburis kui ka mereäärsetes suveresidentsides. Vene kunstnikele jäi see žanr aga üsna kaugeks veel peaaegu sajandiks. Ehkki ranniku- ja sadamavaateid Claude Lorraini laadis viljelesid mitmed kunstnikud ning kuulsa klassitsismimeistri teoseid kujutati ka Peterburi Keiserliku portselanimanufaktuuri vaasidel või pidulikel serviisidel, jäi meremaal kui žanr siiski peamiselt Venemaal lühiajaliselt töötanud välismaalaste pärusmaaks.

Vene meremaali esimeseks ja ületamatuks suurmeistriks kujunes alates 1840. aastatest kuni sajandi lõpuni Ivan Aivazovski. Muuseumis on kaks Aivazovski teost, mis pakuvad võimalust rääkida kunstniku maalitehnikast, tema mõjust meremaalile nii omal ajal kui ka hiljem, samuti haruldastest jutustava laadiga teostest.
Maal „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“ räägib vaatajale ühtaegu dramaatilise loo aastast 79 ja heidab pilgu 20. sajandi lõpu kriminaalsesse kunstikaubandusse. Aivazovski juures mõnda aega õppinud ja Tallinnaga tihedalt seotud Aleksei Bogoljubovi akadeemiline maal „Tallinna sadam. Hommik“ on aga tunnistajaks Tallinna merekindluse rajatistest, mis lammutati juba kolm aastat pärast selle teose valmimist 1853.