fbpx

Otsing

Kuraatorituur näitusel „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“ 18.01.2023 | 18.00

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet: Kadrioru kunstimuuseum
12 €
  • Perepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    24 €
  • Sooduspilet: Kadrioru kunstimuuseum
    8 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Franz ja Johannes Riepenhausen. Victoria. 1810. Kriidijoonistus. Tartu Ülikooli raamatukogu
Näitusetuur

Kuraatorituur näitusel „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“

Roomas 19. sajandi alguses elanud kunstnikest ning nende teoseid Liivimaale toonud kunstikoguja von Blanckenhageni põnevast Roomas veedetud aastast räägib kunstiteadlane Kadi Polli.

Näitus tutvustab üht Liivimaa kõige olulisemat 19. sajandi alguse kunsti kogu, mis kuulus rikkale riialasele Wilhelm von Blanckenhagenile (1761–1840). Peaaegu kogu 1810. aasta veetis Blanckenhagen koos perega Roomas, kus tema lai tutvusringkond ja tegevus kunstimetseenina, samuti tema korraldatud suurejoonelised peod Villa Aldobrandinis leidsid kajastust rahvusvahelises seltskonnakroonikas. Blanckenhagenite Rooma-reis oli üks uhkemaid näiteid baltisakslaste grand tour’idest sellesse Euroopa kunstimetropoli.

Näitus vaatleb Blanckenhageni arvukaid kunstioste ja suhteid Rooma rahvusvahelise loojaskonnaga. Tema kaudu jõudis omal ajal Liivimaale Jakob Philipp Hackerti, Joseph Anton Kochi, Gottlieb Schicki, vendade Riepenhausenite ja paljude teiste nimekate saksa kunstnike looming. Sünnilinn Riia sai temalt juubelikingituseks skulptor Bertel Thorvaldseni loodud monumendikavandi. Maalide ja joonistuste kõrval ei puudunud kogust ka trükigraafika: renessansiajastu suurteoste reproduktsioonid ning Itaalia ja Rooma vaated.

Wilhelm von Blanckenhageni kunstikogu lagunes juba tema eluajal. 1820. aastal ostis Tartu ülikool kollektsiooni paremad palad – mitu maali, antiikesemeid, suured joonistused ja hulga graafikat. Paraku vajus Tartus teoste seos Blanckenhageni isiku ja tema Rooma-reisiga varsti unustusse. Lisaks viidi ülikooli maalikogu Esimese maailmasõja eel varjule Venemaale Voroneži, kuhu see on jäänud tänaseni.