Liina Lukase loeng „Baltisaksa kirjanduse mesalliansid. Elisàr von Kupffer baltisaksa kirjandusväljal“
Näitusel “Elisarion” peab Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas loengu teemal „Baltisaksa kirjanduse mesalliansid. Elisàr von Kupffer 19. ja 20. sajandi vahetuse baltisaksa kirjandusväljal“.
19. ja 20. sajandi vahetus on baltisaksa kirjanduses põnev periood: selle õitseaeg ja ühtlasi luigelaul. Kui baltisaksa kirjanduse „peatee“ viib mõisahäärberi ette ja juhib üsna hermeetilisse, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ühetaolisse fiktsionaalsesse maailma, siis peateelt kõrvale kaldudes võib sattuda rohtunud salaradadele, mis on täis sotsiaalseid konflikte ja erootilist pinget ning kus toimuvad keelatud kohtumised – mesalliansid, väärliidud, mille kaudu on kirjanduses ikka küsitavaks muudetud kehtivaid ühiskondlikke ja kultuurilisi norme.
Elisàr von Kupffer juhib ühele neist salaradadest. Samas on tema teosed ja isik vastuolulised: ta tõi baltisaksa kirjandusse homoseksuaalsuse teema, kuid ühtlasi ka misogüünsed toonid; tema elufilosoofia on elitistlik, ta praktiseerib aristokraadi hoiakut ja elustiili, kuid kirjutab revolutsioonidraama, milles kuulutab eesti päritolu paruniproua Linda suu läbi, et „Tagasiteed orjusesse ei ole!“. Loengul räägime, kuidas see kõik sobitub tema kaasaegse baltisaksa kirjandusega.
Liina Lukas on Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor, samuti Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ja Eesti Goethe-Seltsi esimees. Tema 2006. aastal kaitstud doktoritöö „Baltisaksa kirjandusväli 1980–1918“ on esimene eestikeelne monograafia baltisaksa kirjandusest. Tema teadusliku tegevuse keskmes on kirjandussuhete uurimine mitmekeelses Balti kultuuriruumis, eeskätt 18. sajandist 20. sajandi alguseni.
Üritus on osa näituse „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ publikuprogrammist. Näitus toob kokku baltisaksa taustaga Elisàr von Kupfferi (1872–1942) antiigi ja renessansi mõjudega homoerootilised maalid ning eesti kunstniku Jaanus Samma (1982) teosed, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust ja kväärivad rahvakunsti. Kõrvutustes tõusevad esile sajandeid saksakeelse eliidiga kõrvuti elanud talupoegade suhted oma valitsejatega, võõristuse ja iha segunemine, mäng kõrge ja madalaga. Jaanus Samma on näituse jaoks loonud uue videoteose „Õndsate selge ilm“. Seda täiendab Karl Joonas Alamaa maalähedane installatsioon „Piiratud lõbu“.
