Otsing

Lossimuusika. Piirideta Bach: helid muutustes 22.11.2026 | 18.00

Kadrioru kunstimuuseum
Kontsert

Lossimuusika. Piirideta Bach: helid muutustes

Festival Tallinn feat Reval
Barokkansambel “Novaya Gollandiya”
Pavel Andreev – traversflööt (Iisrael)
Yulia Lurye – barokkviiul (Iisrael)
Lev Berkovskiy – barokkvioola, violoncello da spalla (Soome)
Anton Andreev – barokktšello (Iisrael)
Natalie Rotenberg – klavessiin (Iisrael)

Kontserdil kõlavad Johann Sebastian Bachi tuntud klavessiiniteoste seaded barokkansamblile ning tema sonaat klavessiinile ja viola da gambale.

Kava

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Kontsert itaalia stiilis BWV 971 (transkriptsioon traverso, viiuli, vioola ja basso continuo jaoks)
(Allegro). Andante. Presto

Capriccio B-duuris „Kalli venna lahkumise puhul“ BWV 992 (transkriptsioon traverso, viiuli, vioola ja klavessiini jaoks)
Arioso: Adagio. On sõprade meelitamine, et teda reisilt tagasi hoida.
(Andante). Kujutlus erinevatest juhtumitest, mis võivad teda võõrsil ees oodata.
Adagiosissimo: Sõprade üldine leinamine.
(Andante con moto) Siin tulevad sõbrad (kuna nad näevad, et teisiti ei saa) ja jätavad hüvasti.
Postiljoni aaria: Allegro poco.
Fuga postiljoni sarve jäljenduses.

Sonata BWV 1028 (transkriptsioon violoncello da spalla, viiuli ja basso continuo jaoks)
Adagio. Allegro. Andante. Allegro

Kontsert kolmele klavessiinile C-duuris BWV 1064 (transkriptsioon klavessiini, traverso, viiuli, vioola ja basso continuo jaoks)
Allegro. Adagio. Allegro

Koostöös Varajase muusika stuudioga Cantores Vagantes ja Festivaliga Tallinn feat Reval

Miks otsustas ansambel Novaya Gollandiya neist teostest seaded teha? Klavessiini eriline, intiimne kõla meenutab mustvalget filmi. Ansambli muusikud soovisid sellele filmile värve lisada – tuua muusikasse uusi varjundeid, väljendusrikkust ja suuremat tämbrilist mitmekesisust.

Itaalia kontsert (1735) on sooloklavessiinile kirjutatud teos, mis on loodud spetsiaalselt kahemanuaalsele instrumendile. Ühelt poolt kuulub see kogumikku, mis oli mõeldud õppimiseks ja harjutamiseks, teisalt aga võtab kokku Bachi aastatepikkuse töö klavessiinikontserdi žanriga ning tema süvenemise Itaalia kontserditraditsiooni. Teose säravad ja kontrastsed osad ning helge, elurõõmus karakter rõõmustavad kuulajaid alati. Seade ansamblile toob veelgi selgemalt esile heliteose rikkuse ja värvid.

Capriccio armastatud venna ärasõidu puhul (1704) on samuti algselt kirjutatud sooloklavessiinile. See erakordselt omanäoline, suure huumoriga loodud programmilise sisuga teos põhineb tõestisündinud sündmusel: Bachi venna ärasaatmisel, enne kui too suundus teenistusse Rootsi sõjaväkke. Manitsused, kurbus, lahkuva postitõlla sarvehelid ning eemalduva vankri veeremist meenutav fuuga – kõik need stseenid on Bach meisterlikult ja ilmekalt esile toonud ja selgesti äratuntavad.

Sonaat D-duur viola da gamba’le ja klavessiinile (1717–1723) kõlab kontserdilavadel harva, ent on üks Bachi kammermuusika kaunimaid pärle. Helge ja elav, läbipaistev ja sügav nagu jõgi – see muusika haarab kuulaja vastupandamatult oma vooluga kaasa.

Arvatakse, et Kontsert kolmele klavessiinile ja keelpillidele BWV 1064 (ca 1735–1745) on seade kaduma läinud kolmele viiulile kirjutatud kontserdist. Kontserdil kõlava ansambliseade aluseks on selle oletatava algteose tänapäevane rekonstruktsioon. Teose eripäraks on pidev muusikaline dialoog ja võistlusmoment kõigi ansambliliikmete, mitte ainult kolme peamise solisti vahel. Virtuoossed passaažid, kiired muusikalised vahetused ning särava Itaalia kontserdistiili ja Saksa polüfoonia põimumine teevad sellest ühe Bachi suurejoonelisema meistriteose.

Festival Tallinn feat Reval koduleht: tallinnfeatreval.eu

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu

Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint
Täname: Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida