Ööülikooli loeng teemal „Kohalikkusest ja ajalikkusest taluõue kosmoses“
Ööülikooli loeng koos Marju Kõivupuuga näitusel „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ raames.
Loeng toimub võro keeles, eestikeelse sissejuhatuse ja küsimuste osaga.
Folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu räägib kohalikkusest ja ajalikkusest taluõue kosmoses (ehk „Paigapäälitsõst ja aolikust talomuro ilmaruumin“). Kaasa mõtlevad näituse „Talomuro ilmaruum“ kuraator Liis Pählapuu, saatejuht Jaan Tootsen ja tepolõõtsal Kaarel Kõivupuu.
Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Marju Kõivupuu on sündinud vanal Võrumaal, löönud aktiivselt kaasa 1980. aastate lõpust alguse saanud võru liikumises, kõneleb võru keelt emakeelena ning mõistab võrukeste hingeelu ehk talomuro ilmaruumi õige mitme kandi pealt. Ka tema mitmed teadustööd on lähtunud Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriruumist, selle piirkonna omanäolisusest ning kohavaimust, mis avaldub nii helis, pildis kui ka sõnas.
Kaarel Kõivupuu on Võrumaa juurtega lõõtspillimängija, kes on mänginud Leigarites, Leesikates ning Käbides ja Kändudes. Ta on teinud helikujundusi arvukatele nii traditsioonilise kui ka nüüdistantsu lavastustele.
Näitusel „Talomuro ilmaruum“ uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim ehk genius loci ning miks sündisid just siin Eesti 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandit vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud siinset loodust, kultuuri ja inimest ning kuidas Lõuna-Eestist kujunes puhkusekultuuri ja 1930. aastate patriootilise ideoloogia lipulaev. Mastaapselt joonistub välja kunstnike huvi eksootiliseks ja arhailiseks peetud Setomaa ja Petseri vastu. Näituse kuraator on Liis Pählapuu.
NB! Üritusel saavad osaleda üksnes COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.