Tekstiil. 1695. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Rootsi Ajaloomuuseum
I kooliaste
Lasteaed
Muuseumitund
Püüa ükssarvikut!
Muuseumitunni eesmärk on rikastada laste maailmapilti, tutvustada neile lugusid ükssarvikutest ja näidata, milliseid võimalusi on kasutatud ükssarvikute kujutamisel.
Lõbusa otsimismängu käigus uurime ükssarvikute erinevaid kujutusviise kunstiteostel. Mängu jooksul proovime ka ükssarvikut püüda, aga see ei olegi nii lihtne, sest nad on teada-tuntud tabamatud loomad. Ühiselt püüame välja selgitada, mis loom see ükssarvik olla võiks: kus ta elab, mida ta sööb ja joob ning milline võiks olla tema iseloom. Piilume ka võluaeda ja vaatame, mida sealt leida võib.
Tunni lõpus saab igaüks endale kollaažimeetodil kokku panna ükssarviku või mõne muu maagilise looma.
Muuseumitunnis lõimitakse kunstiõpetuse ja loodusainete õpiväljundeid.
Tunni läbimisel õpilane:
tutvub näitusega läbi aktiivõppe tegevuste;
saab ülevaate ükssarviku olemusest ja tema kujutamisest kunstis;
osaleb grupitöös;
teeb oma fantaasiat kasutades loovtöö.
Muuseumitund kestab 60 minutit.
Tundi saab tellida eesti keeles.
Rootsi kuningas Gustav Vasa rüütlisadul. Augsburgi meistrid. Detail. U 1540. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Rootsi kuningas Gustav Vasa rüütlisadul. Augsburgi meistrid. Detail. U 1540. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Ümarkilp. Itaalia meistrid. Detail. U 1550. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Lambert de Hondt I (enne 1622 – enne 1665). Teekond Noa laeva. U 1650. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Johannes Neuman. Rootsi kuningas Gustav II Adolfi rinnaturvis. 1620–1621. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Hobuse otsmikudekoratsioon. 1672. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Altaritekstiil. 1695. Eesti Ajaloomuuseum
Tekstiil. 1695. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Rootsi Ajaloomuuseum
Pierre Pomet (1658–1690). Histoire générale des drogues. Paris: Jean-Baptiste Loyson, Augustin Pillon, Estienne Ducastin, 1694. Gravüür raamatust. Tartu Ülikooli raamatukogu
Rataslukuga püss. Detail. 1600–1650. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Erich von Kügelgen (1870–1945). Motiiv. 1915. Eesti Kunstimuuseum
Julie Borkvell (1889–1968). Põhjataevas. Vill, lina. 1938–1939. Tallinna Linnamuuseum
Jasper Zoova (1975). Ükssarvik. 2003. Traatvõrk. Eesti Kunstimuuseum
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Paotame ust kesk- ja varauusaegsesse teadusmaailma ja kehastume alkeemikuteks, kes segavad kokku ükssarviku sarve pulbrit ja fööniksi pisarad ning kergitame saladuseloori maagilistelt ainetelt
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Paotame ust kesk- ja varauusaegsesse teadusmaailma ja kehastume alkeemikuteks, kes segavad kokku ükssarviku sarve pulbrit ja fööniksi pisarad ning kergitame saladuseloori maagilistelt ainetelt
