Restauraatorist konservaatoriks
Osakonna 50-aastane ajalugu ei ole ainult tehtud tööde loetelu. See on palju avaram – sisaldades inimesi, tööviise ja olusid, mis on kujundanud nii aega kui ka tegevusruumi. Iga tehtud otsus, kasutatud meetod ja loodud lahendus on olnud osa protsessist, mis määrab kunstiteose väärtuse ja kestmise.
Alar Nurkse, Eesti Kunstimuuseumi maalikonservaator
Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat näitusega, mis toimub kolmes asukohas: Niguliste muuseumis, Adamson-Ericu muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis. Vaatamiseks on välja pandud või püsiekspositsioonis ära märgitud hoolikalt valitud teosed, mis tutvustavad konservaatorite põnevat eriala ja aastakümnete jooksul tehtud mitmekülgset tööd. Näitus ja seda saatev raamat on austusavaldus kolleegidele ja õpetajatele, kelle panus ja teedrajav tegevus on taganud konserveerimisosakonna järjepideva töö Eesti Kunstimuuseumi kogude säilitamisel. Ühtlasi kutsuvad need kunstisõpru tutvuma konservaatori veidi salapärase ameti nüansside ja iluga.
Keskaegse ja nüüdiskunsti konserveerimine
Niguliste muuseumi näitusel on keskendutud keskaegse ja nüüdiskunsti konserveerimisele, et tuua esile ajastuteülesed väljakutsed ja lahendused. Suure saali näitus Niguliste püsiekspositsioonis avab Eesti kunstiloo vanimate ja märgilisimate kunstiteoste pika ja sageli vastuolulise restaureerimisloo varauusajast tänapäevani. Teoseid on sajandite jooksul puhastatud, parandatud ja üle maalitud ning see omakorda peegeldab muutuvat arusaama nende väärtusest ja haavatavusest. Objektilood ja ajateljed kirjeldavad varasemaid sekkumisi, vaidlusi ja muudatusi, jälgides teekonda restauraatorist konservaatorini – iga siin eksponeeritud teos on olnud kord restauraatori, kord konservaatori, vahel ka lihtsalt hoolekandja kätes. Nii peegeldab näitus ajas muutunud arusaamu vastutusest teose säilimise ja selle ajaloolise terviku ees.
Niguliste torni 3. korrusel on avatud eraldi näitus, mis on pühendatud nüüdiskunsti konserveerimisele. Väljapaneku fookuses on uuema aja teosed ja nende säilitamise eripärad. Nüüdiskunsti kontseptsioonid, mitmekesised materjalid ja tehnikad alates traditsioonilistest kuni video- ja ruumiinstallatsioonide, kineetiliste mehhanismide ja efemeersete lahendusteni esitavad konservaatoritele unikaalseid väljakutseid. Valitud teosed avavad vaatajale, kuidas teadlik ja vastutustundlik säilitamine aitab hoida teoste identiteeti ning materjalide ja ideede terviklikkust.
Näitusel on eksponeeritud teosed kunstnikelt: Villu Jõgeva, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Kaarel Kurismaa, Anna Mari Liivrand, Mark Raidpere, Sigrid Viir ja Kristina Õllek.
Galerii
Näitus „Restauraatorist konservaatoriks“ toob esile muutuse nii töövõtetes kui ka mõtteviisis. Kui varasematel sajanditel tähendas kunstiteose „korrastamine“ sageli selle ülemaalimist või visuaalset „uuendamist“, siis tänapäeva konservaatori ülesanne on säilitada, mõista ja austada teose ainulaadset ajalugu, kihilisust ja haprust.
Näituse pealkiri
Näituse pealkiri „Restauraatorist konservaatoriks“ osutab märgilisele muutusele spetsialistide mõtteviisis ja töös. Kui varasemalt hinnati kõrgelt eseme algupärase välimuse taastamist, siis tänapäeval peetakse sama tähtsaks materjali autentsust ja ajalooliste kihtide väärtustamist. Sama hinnaline kui käeline meisterlikkus on ka teaduspõhine lähenemine, mis annab kindluse, et sekkumine on läbi mõeldud ja õigustatud.
Konserveerimine – eesmärk on säilitada teose olemasolev seisund ja peatada edasine lagunemine. Eseme välimust muudetakse minimaalselt.
Restaureerimine – eesmärk on taastada teose algne või sellele võimalikult ligilähedane seisund.
Kunstimuuseumide kontekstis on uurijate jaoks esikohal teose algupärane ilme ja autori käekiri. Seetõttu võib juhtuda, et hilisemad, originaali varjutavad kihistused eemaldatakse – pelgalt konserveerimisest sellisel puhul ei piisa.
Kuigi mõlemad terminid on kasutusel, nähakse restaureerimist tänapäeval pigem konserveerimise ühe suunana. Rahvusvaheliselt on katusmõistena kõige sagedamini kasutusel just „konserveerimine“.
Meeskond
Kuraatorid: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Kaisa-Piia Pedajas, Tarmo Saaret, Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline disain: Inga Heamägi
Publikuprogrammid: Annika Teras
Haridusprogrammid: Keidi Kaitsa-Pihlamägi
Näitusekorraldaja: Villu Plink
Nüüdiskunsti konserveerimise näitus Niguliste torni 3. korrusel:
Kuraator: Kaisa-Piia Pedajas
Näituse kujundus: Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline disain: Inga Heamägi
Töögrupp: Richard Adang, Tanel Asmer, Karmen Grünberg, Ingvar Toomas Heamägi, Siim Hiis, Ivar-Kristjan Hein, Juta Kivimäe, Klaire Kolmann, Marju Kubre, Aleksander Meresaar, Grete Nilp, Alar Nurkse, Grete Ots, Kristina Papstel, Johann Põldra, Viia-Kadi Raudalainen, Brigita Reinert, Polina Richter, Laura Tahk
Täname kõiki endiseid ja tulevasi kolleege!
Pressikajastused
-
Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab 50. sünnipäeva. Eeter.err.ee, lisatud „Ringvaate“ saatelõik. 24.03.2026https://eeter.err.ee/1609975821/eesti-kunstimuuseumi-konserveerimisosakond-tahistab-50-sunnipaeva
-
Fotod | Pilguheit konservaatorite maailma. Kolmiknäitus tutvustab vanema ja uuema kunsti konserveerimist. Delfi. 09.04.2026https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120567563/fotod-pilguheit-konservaatorite-maailma-kolmiknaitus-tutvustab-vanema-ja-uuema-kunsti-konserveerimist
-
Aleksander Metsamärdi intervjuu kuraator Kärt Lendiga. Klassikaraadio saade „Kunstiministeerium“. 04.04.2026https://klassikaraadio.err.ee/1609987587
-
Näitus kunstiteoste restaureerimise ajaloost. Intervjuu Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murrega (vene keeles). ETV+ saade „Kofe+“. 10.04.2026https://jupiterpluss.err.ee/1609992478/vystavka-ob-istorii-restavracii-proizvedenij-iskusstva
-
Intervjuu Eesti Kunstiakadeemia rektori Hilkka Hiiopiga. Vikerraadio saade „Vikerhommik“. 13.04.2026https://vikerraadio.err.ee/1609994346/intervjuu-9-15-hilkka-hiiop
-
Konservaator: ma võitlen loodusjõududega. ERR-i kultuuriportaal, lisatud „OP-i“ saatelõik. 17.04.2026https://kultuur.err.ee/1609999378/konservaator-ma-voitlen-loodusjoududega