Siim-Tanel Annus (1960) tõusis 1980. aastate lõpus perestroika tuules rahvusvahelisele areenile kui omanäoline performance’i-kunstnik. Näitus kõrvutab Annuse performance’ite dokumentatsiooni kunstniku graafikaga läbi erinevate kümnendite, jõudes välja tänasesse päeva.
Soome kuldaja klassikud Eero Järnefelt (1863–1937) ja Venny Soldan-Brofeldt (1863–1945) töötasid 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku Soome kultuuriloos hästituntud Tuusula järve kunstnike kogukonnas. Näitusel eksponeeritavad tööd – värviküllased maastikud, looduslüürika, kunstnike sõpruskonna portreed ja argielu kompositsioonid – kuuluvad Järvenpää Kunstimuuseumi rikkalikku kollektsiooni.
Näitus esitleb Neitsi Maarja lugu, tähendust ja kujutamist, keskendudes keskaegsele Liivimaale. Väljapaneku üheks eesmärgiks on jutustada Neitsi Maarja lugu läbi säilinud kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste, mis on asunud Eesti- ja Liivimaa pühakodades.
“Mina usun, et igal inimesel on oma missioon.” Nende sõnade autori, 20. sajandi esimese poole eesti ühe suurima kunstikoguja Alfred Rõude (1896–1968) missiooniks elus oli koguda Eesti kaasaegse ja väiksemas mahus ka varasema, sh baltisaksa kunsti paremikku.
1219. aastal toimunud Lindanise lahinguga, millega seoses Tallinna esmakordselt kirjalikes allikates mainitakse, on seotud ka Taani rahvuslipu Dannebrogi sündimise imeline hetk. Legendaarse sündmuse 800. aastapäeva tähistamiseks koostatud näitusel jõuab esmakordselt Eesti publikuni ulatuslik valik Taani kuldaja kunsti Taani Riikliku Kunstimuuseumi kogudest.
Edith Karlsoni, Eva Mustoneni ja Mary Reid Kelley praktikat võiks kõige laiemas mõttes iseloomustada kui narratiivset kunsti, mis kasutab meetodina fiktsiooni.
Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture vabaõhunäitustel.