Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseumis saab ülevaate Eesti kunsti eri ajajärkudest – akadeemilisest stiilist modernismini, sovetpopist kaasaegse kunstini. Eraldi vaatamisväärsus on maja moodne arhitektuur.
Piletite müük lõpeb pool tundi enne muuseumi sulgemist.
Kadrioru kunstimuuseum on ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum Eestis. Vanade meistrite teoste mõtestamine on ka näituste ja haridusprogrammide fookuses. Muuseum asub Kadriorus, Vene tsaari Peeter I jaoks ehitatud barokklossis.
Kadriorus asuv Mikkeli muuseum on pühendatud erakollektsioonide ja kunstikogumise tutvustamisele. Muuseumi püsiväljapaneku moodustab Johannes Mikkeli kogu, vahetuvad näitused toovad publiku ette tänapäevaseid ja ajaloolisi erakollektsioone.
Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem kirikukunstikogu.
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust. Lisaks toimub aastas kaks kuni kolm vahetuvat näitust erinevatel teemadel.
Tulge avastage kunsti uuel viisil
Magdaleena Maasiku kuuraatorituur projektiruumi näitusel
Kunstnik Jaanus Samma esimese ülevaatliku monograafia „Flow of Patterns“ esmaesitlus Eestis.
Püha Nikolausega seotud legende ja lugusid tutvustab uhke kunstiteose kaudu Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret. Ekskursiooni käigus avab ja sulgeb ta retaablit, selgitades selle erinevaid positsioone.
Ekskursiooni viivad läbi näitusel esindatud kunstnikud Urmas Muru ja Raoul Kurvitz.
Mais suundub sari „Jagatud kogemused“ näitusele „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“.
Hollandi kunstniku melanie bonajo loomingut seksuoloog ja feministlik antropoloog Kristina Birk-Vellemaa.
Näitusetuur on osa eriprogrammist „Eesti kunstist Euroopa keeltes“
