Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostööprojekt võtab fookusesse kunsti ja teaduse põimingud minevikus ja tänapäeval.
Projekti ühe tulemusena sündiva uurimusliku näituse keskmes on kunsti seosed reaal- ja loodusteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste vastastikmõjud Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika ja zooloogia, meditsiini, klimatoloogia, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on teadvustada visuaalkultuuri tähtsust mitte ainult teaduse vahendamisel, vaid ka teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel.
Näitus Kumu kunstimuuseumis (14.10.2022–19.03.2023)
Näitus Tartu Ülikooli muuseumis (17.11.2023–19.05.2024)
Praegusel tormilise digiarengu ja tõejärgsuse ajastul on kunsti ja teaduse dialoog leidnud järjest enam tähelepanu, millest annavad tunnistust paljud erakordselt põnevad ja uuenduslikud uurimis-, näituse- ja loomeprojektid üle kogu maailma. Ka Eesti kunsti, visuaalkultuuri ja teaduse põimingute mitmetahuline ajalugu on nüüdisajal vägagi aktuaalne. Kunst ja teadus otsivad taas omavahel kontakti, kuid nende ajaloolised seosed on suuresti unustatud. Ühelt poolt on traditsioonilises kunstiajaloos kunstnike koostööd teadlastega, ekspeditsioone, teadusjooniste loomist jms kirjeldatud üksnes „tõelise“ kunstiloome eelloo või kõrvalnähtusena. Ometi võiksime eriti 19. sajandi Balti kunstiajalugu kirjutada ümber ka teaduse perspektiivist, näidates, et nii mõnegi autori puhul oli kõrvaline hoopis „kunst kunsti pärast“. Teiselt poolt on teadustööga seotud pildid jäänud tagaplaanile ka teaduse ja teadmiste ajaloos, kus on alles hiljuti asutud tundma huvi nende rolli ja eripära vastu teadmiste loojana.
Erilist tähelepanu soovime pöörata naiste osale Eesti teaduse ajaloos. Enamasti meestest tippteadlastele keskenduvas teadusloos unustatakse tihti tõsiasi, et teadusjooniste autorite ja seega ka teadmiste loojate seas on alati olnud silmapaistvalt palju naisi. Sageli olidki teadusjoonised naisele ainus võimalus teadusega tegeleda.
Rõhutades visuaalkultuuri olulisust teadmiste loomisel nii tänapäeval kui ka ajalooliselt, soovime teadvustada visuaalse kirjaoskuse vajalikkust. Esmapilgul realistlike ja detailitäpsetena näivatest teadusjoonistest ilmneb üldistuse ja skematiseerimise tähtsus teadmiste loomisel, aga samuti nähtuvad neist ideoloogiad ja võimusuhted. Seega aitab visuaalkultuur ilmekalt selgitada teadmiste ajaloo kriitilise mõtestamise vajalikkust ning teaduse ja teadmiste muutumist ajas. Kuna Eestis on teadust valdavalt käsitletud positivismi ja progressi võtmes, on jäänud varju selle tihedad seosed võimuga. Ometi pakub teadmiste ajaloo ja selle visuaalsete allikate ümbermõtestamine head võimalust tegeleda kolonialismi, keskkonna, rassi, etnilisuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud teemadega, mis on tänapäeval Eesti kunsti-, kultuuripärandi- ja muuseumiväljal põhjustanud teravaid arutelusid.
Galerii
Mõtteliselt jätkab projekt visuaalkultuuri valdkonnaülese uurimise suunda, mida Eesti Kunstimuuseumis on esindanud näitused „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris“ (2013, kuraator Tiina Abel), „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ (2018, kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem) ja „Vallutaja pilk“ (2019, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov ja Kadi Polli). Visualiseerimise rolli õppe- ja teadustöös on varem käsitlenud Jaanika Anderson oma doktoritöös „Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)“ [„Antiikkunsti retseptsioon: Tartu Ülikooli kunstimuuseumi valandikogud Euroopa ajaloolises, ideoloogilises ja akadeemilises kontekstis (1803–1918 )“] (2015).
Projekt on mitmetahuline ja uudne nii oma eesmärkide kui ka praktiliste väljundite poolest. Lisaks 2022. aastaks Kumu kunstimuuseumisse ja 2023. aastaks Tartu Ülikooli muuseumisse kavandatud näitustele hõlmab see teemat laiemalt tutvustava kataloogi väljaandmist, rahvusvahelist konverentsi (2023), publiku- ja haridusprogramme, ning ainekursusi Eesti Kunstiakadeemias. Sellele eelneb Tartu Ülikooli mitmekesiste teaduskollektsioonide, aga ka teiste Eesti mäluasutuste kogudes säilitatava materjali kaardistamine ning teemast huvitatud spetsialistide koostöövõrgustiku ülesehitamine. Kunsti ja teaduse põimingute analüüsimisel peame väga tähtsaks ka loomepõhist uurimistööd ja kunstnike kaasamist. Uudsete tõlgendusviiside otsimine avab uusi võimalusi ka edasiseks kollektsioonidel põhinevaks uurimistööks.
Töörühm
Kuraatorid-uurijad: Jaanika Anderson ja Ken Ird (Tartu Ülikooli muuseum), Kadi Polli ja Kristiina Tiideberg (Eesti Kunstimuuseum ‒ Kumu kunstimuuseum), Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)
Uurijad: Lea Leppik, Ingrid Sahk, Anu Rae (Tartu Ülikooli muuseum)
Kunstnik: Kristina Norman
Ruumikujundaja ja graafiline disainer: Jaanus Samma
Projekti raames kaardistatakse järgmiste mälu- ja teadusasutuste kogusid:
Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Maaülikooli loodusteaduslikud kogud, Eesti Tervisemuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu, TalTechi muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu.
