fbpx

Uued tulmed 2018

Valik Eesti Kunstimuuseumi kogusse lisandunud teostest.

Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925
Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925
empty-image

Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925. Õli, lõuend

Eesti üks mitmekülgsemaid kunstnikke Adamson-Eric asus 1924.a. õppima Pariisi. Aasta hiljem valminud „Natüürmort peegli ja kannuga“ on hea näide kunstniku toonasest loominguperioodist, mis on seni Eesti muuseumides veel vähe esindatud.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Arnold Akberg. Leningradi maantee vaade
Arnold Akberg. Leningradi maantee vaade
empty-image

Arnold Akberg (1894-1984).Leningradi maantee vaade

1950. aastatel, kõige raskematel stalinistliku surutise aegadel, hakkas Arnold Akberg maalima vaadet Tallinnale Leningradi maanteelt. Lähenedes motiivile esialgu realistlikult, nagu nõudis aeg, ei jäänud kunstnik aga tulemusega rahule ning lahendas sama motiivi veel korduvalt.
1975. aastal naases kunstnik paarkümmend aastat tagasi maalitud motiivi juurde varem keelatud konstruktivistlikku maalikeelt kasutades.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Eerik Haamer. Kurt ja pime. 1994
Eerik Haamer. Kurt ja pime. 1994
empty-image

Eerik Haamer (1908–1994).Kurt ja pime. Viimane maal. 1994. Õli, lõuend

Eerik Haameri loomingu lõppakord, 1994. aastast pärit teos “Kurt ja pime” on tagasivaade varasematele olulistele teemadele ja teostele. Kunstniku hilisem looming on Eesti Kunstimuuseumi kogus esindamata, seega on kõige viimasena teostatud “Kurt ja pime” muuseumikogu väärtuslikuks täienduseks.

Mai D’Arcy ja Rein Florelli kingitus

 

Margus Haavamägi

Endel Kõks Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. 1987. Plakat
XI Rahvusvaheline foneetikateaduste kongress 1987. 1987. Plakat
Vorm ja värv tekstiilis. 1985. Plakat
Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. 1984. Plakat

Margus Haavamägi on üks silmapaistvamaid fotolavastusliku suuna esindajaid Eesti plakatikunstis. Tema 1980. aastatel ja 1990. aastate algul kujundatud tööd kujutavad endast huvitavaid näiteid tolle perioodi kultuuriplakatitest.

Margus Haavamägi kingitus.

Eduardas Juchnevicius. Modell kunstniku ateljees. 1985. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Eduardas Juchnevicius (1942–2011). Modell kunstniku ateljees. 1985. Kõrgtrükk (linoollõige), paber

Leedu kunstniku Eduardas Juchneviciuse töö kuulub VII Tallinna Graafikatriennaalil (1986) ühega kahest võrdsest preemiast auhinnatud teoste komplekti. Tallinna Graafikatriennaal on sündmus, mis on mõjutanud märkimisväärselt nii Eesti graafikakunsti kui ka Eesti graafilise disaini ja visuaalse kultuuri arenguid. Graafikatriennaalidel eri aegadel premeeritud teosed kajastavad ilmekalt oma ajastu graafikakunsti eri tendentse, tehnoloogilisi ja kontseptuaalseid uuendusi, aga ka muutusi arusaamades graafilise kujundi kui paljundatava kujutise olemusest.

Martinas Juchneviciuse kingitus

Jüri Kass. Jüri Kassi pildid, plakatid Kiek in de Kökis. 1985. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Jüri Kass. Erkidisain. 1979. Plakat

Jüri Kass kuulus 1980. aastatel silmapaistvamate fotolavastuslikku plakatit viljelevate kunstnike hulka Eestis. Tema peamiselt kultuurisündmuste tarbeks kujundatud plakatid olid omas ajas uuenduslikud ning tehniliselt meisterlikud.

Jüri Kassi kingitus

Raivo Korstnik. Mereäärne. 1975. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Raivo Korstnik (1932–1992). Mereäärne. 1975. Õli, papp

Astunud kunstiellu karmi stiili esindajana, kujunes Raivo Korstnikust 1960. a.-te II poolel ja 1970. a.-tel omanäoline sürrealismi tõlgendaja nõukogude tingimustes. Ammutades ainest oma vahetust ümbrusest — uuest haljastuseta paneelelamurajoonist või lohakile jäetud esemetega piiritsoonist — nägi ta oma aega üheaegselt rikkaliku ja õõvastava kunstilise materjalina. Vabanenuna karmi stiili tumedast paletist on „Mereäärne“ oma trepi ja tühja ukseavaga siiski nii päikseline rannavaade kui ka ebamugavustunnet tekitav nõukogude jäätmaa.

EKM ost

Endel Kõks. Muskoka allikas. 1967. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Endel Kõks (1912–1983). Muskoka allikas. 1967. Segatehnika, paber

Olev Mikiver. Puu ümber. 1960. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Olev Mikiver (1922–1994). Puu ümber. 1960. Õli, lõuend

Kaksikportree. 1951. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Erich Pehap (1912–1981). Kaksikportree. 1951. Õli, papp

empty-image
Ruth Tulving (1930–2012). Kompositsioon punasel foonil. 1974. Õli, lõuend

Välis-Eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja luuletaja Ilmar Külvet (1920-2002) ja tema abikaasa Vaike Külvet omandasid aastate jooksul USAs ja Kanadas elades ning paljude kunstnikega suheldes rohkearvulise ja heatasemelise kogu Eesti pagulaskunsti. Neid töid on eksponeeritud EKMi näitustel, omanike kingitustena on neid jõudnud juba varem muuseumi kogusse. 2017.a. annetustena saabunud tööd on kõik kõrgetasemelised näited nimekate Välis-Eesti kunstnike loomingust.

Vaike Külveti kingitus

Marco Laimre

Sari „Lily“. 1996. Fotoinstallatsioon

Marco Laimre asus 1995. aastal vedama EKA üliõpilaste galeriid [`mobil ], kus koolkonna liikmed esinesid leidmaterjalidega, mille tähendust uues kontekstis nihestati. Laimre sarja „Lily“ loetakse selle suuna üheks ikooniliseks avalduseks, kus näeb kunstniku dialoogi leitud fotoga.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Leonhard Lapin. Puuseppade ülistuseks. 2010. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Leonhard Lapin. Puuseppade ülistuseks. 2010. Installatsioon

Sajandivahetusel asus Leonhard Lapin meisterdama väiksemamõõdulisi installatsioone, liites omavahel väga erineva funktsiooniga valmisesemeid. Keeruliste kooslustega loob Lapin vaatajale sõnumeid tänapäevasest materiaalsest ja ka vaimumaailmast, selle segastest väärtushinnangutest. Neis töödes ei puudu kohati ka soe huumor ja kunstniku selgelttajutav nauding oma väikeste maailmade loomisel.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Olav Maran

Autoportree. 1956. Pastell, akvarell, paber
Purjus päi. 1959. Guašš, papp

Olav Marani varastes, pastelli- ja akvarellitehnikas teostatud autoportreedes on näha uljast ja uudishimulikku, püsimatu vaimuga kunstitudengit, kes uurib autoportree meediumis erinevaid meeleseisundeid ning nende vahetut mõju loomisprotsessile.

Olav Marani kingitus

Jüri Okas

Rekonstruktsioon PL. 1978. Sügavtrükk, paber
Rekonstruktsioon L 1. 1975. Sügavtrükk, paber

Tööd on rariteetsed näited Jüri Okase varasest, 1970. aastate loominguperioodist.

Ostetud Kultuurkapital toel

August Georg Wilhelm Pezold. Vangid. 1800. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

August Georg Wilhelm Pezold (1794-1859). Vangid. 19.saj. I pool. Õli, lõuend

Rakveres sündinud nimeka baltisaksa kunstniku-estofiili A. G. W. Pezoldi Tallinna vaatega olustikumaal on iseloomulik näide kohalikust 19. sajandi alguse kunstist.

Peter Kochi kingitus

Kaljo Põllu (1934-2010)

Päikesevene. Sarjast „Kodalased“. 1974. Metsotinto, paber
Mõtisklus. Sarjast „Kodalased“. 1974. Metsotinto, paber

Kaljo Põllu oli üks legendaarseid eesti kultuuritegelasi, kelle elutöös on oluline koht aastatel 1973-1975 loodud mütoloogilisel graafikasarjal „Kodalased“. Kõik sarja lehed on kõrge kunstitasemega ning omavad rahvuslikku, tolles ajas ka maailmavaatelist tähenduskoormust.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Henn Roode. Kompositsiooni kavand. Turg. 1960. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Henn Roode (1924-1974). Kompositsiooni kavand. Turg. 1960. Õli, lõuend

Eesti 1960. aastate kunstiuuendaja Henn Roode tumedas koloriidis kavand on eeltöö EKMi kogusse kuuluvale maalile „Lilleturg“ (1961).

Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi kingitus

Vaas maastikuvaatega. 1850. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Spode’i keraaamikatööstus / Inglise. Vaas maastikuvaatega. U 1850-60. Portselan, glasuuripealne maal

Peenelt maalitud romantilise maastikuvaatega vaas on ilus näide 19. sajandi keskpaiga reisisuveniirist.

Anu Veski kingitus

Ülo Sooster (1924-1970)

Autoportree piibu ja käega. 1954. Õli, lõuend
Autoportree piibuga. 1954. Õli, lõuend
Kevadine autoportree. 1956-60. Õli, paber

Ülo Soosteri varaste autoportreede seeria on Eesti 20. sajandi kunstiajaloo sümboldokument. Vangilaagri aegsete autoportreede tagasihoidlik tehnika ja väike formaat räägivad ühtlasi laagrikunsti spetsiifikast.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Anna-Stina Treumund (1982-2017)

Üks. Kaks. Koos. Sari „Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“. 2010. Fotod

Kolmeosaline fotoseeria „Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“ on kunstniku parafraas juba Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvatest Marju Mutsu teostest „Üks“,

„Kaks“ ja „Koos“ (1972), mis on huvitav näide kaasaegse kunsti ja juba kunstiklassikasse kuuluvate teoste dialoogist.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Edgar Viies. Ruumiline objekt. 1968. Eesti Kunstimuuseum
Edgar Viies. Ruumiline objekt. 1968. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Edgar Viies (1931-2006). Ruumiline objekt. 1968. Alumiinium, autoritehnika

Edgar Viiese uuenduslikud vormiotsingud ja moodne materjalivalik tähistasid 1960. aastail modernse ajastu algust kodumaises skulptuuris. Esmakordselt sõjajärgses Eestis ilmus eesti skulptuuri stiilipuhas abstraktne vormikultuur. Mitmetest tema 1960.–1980. aastate teostest on saanud kunstikäsitlustes krestomaatiline klassika.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Eduard Wiiralt. Naise portree. 1929. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Eduard Wiiralt (1898-1954). Naise pea. 1929. Akvarell, paber

Eduard Wiiralti akvarell „Naise portree“ kuulub tema 1929. aasta nn. Antraini sarja. Sel aastal valmis kunstnikul ühe tellimuse vahendusel Bretagnes, Antrainis viibides hulk joonistusi ja akvarelle, mille väljenduse skaala ulatub fantastilisest realismist ülima groteski ja piinavate nägemusteni.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Pinge I. 1995. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Mare Vint

Pinge I. 1994. Lito, paber

Mare Vint (sünd 1942) on 1960. aastatel esile tõusnud graafikute ja laiemalt kunstnikepõlvkonna tähelepanuväärseid esindajaid. Uuendusliku rühmitusega ANK’ 64 seotud ringkonnale omaselt iseloomustab tema loomingut tehniline meisterlikkus, esteetiline terviklikkus ning filosoofilised otsingud. Mare Vint on järjekindlalt töötanud maastiku kujundiga, mis on kasvanud tema tõlgenduses inimese ja looduse harmoonilise suhte ning ideaalse maailma sümboliks.

Omandatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Arvo Nenni ja Ingrid Nenni (neiupõlvenimega Nõges) fondi toel.

Arnold Akberg

Tallinna vanalinn, 1983
Kesk-Kompassi tänava vaade, 1920

Arnold Akberg on kahtlemata kubismi üks omapärasematest esindajatest, kelle geomeetrilistes vormides arhitektuurimotiivid on tuttavad paljudele kunstisõpradele.

Maal on kingitus Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi poolt.

Jüri Arrak. Laava. 1966. Eesti Kunstimuuseum
Jüri Arrak. Laava. 1966. Eesti Kunstimuuseum
empty-image

Jüri Arrak

Laava. 1966. Õli, lõuend

Jüri Arraku maal „Laava“ on väga iseloomulik kunstirühmituse ANK ’64 kujunemisperioodile ning Jüri Arraku enda loomingule sel ajal. Kuuekümnendate muutustetuules katsetasid anklased erinevaid modernismi esteetikast pärit võtteid, kuid sulatasid sellesse ka oma ajale tunnuslikke teemasid looduskatastroofidest, inimese ja looduse vahekorrast.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Ole kursis meie sündmustega! Liitu uudiskirjaga siin!