Ajakirja fookus ja eesmärgid
Ajakirja annab välja Eesti Kunstimuuseum. Selles avaldatud uurimused on algupärased ning käsitlevad muuseumile olulisi teemasid kunsti, kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja museoloogia valdkonnas. Numbrite koostamisel toetub ajakiri muuseumi teadus- ja näitustegevusele, muuseumiarhiivi ja -kogude uurimisele ning teadustegevusega kaasnevatele konverentsidele, mis hõlmab Baltimaade, Venemaa, Skandinaavia ning laiemalt Ida- ja Kesk-Euroopa temaatikat hiliskeskajast kaasajani. Eelretsenseeritud ajakiri avaldab akadeemilisi artikleid (kuni 40 000 tm) ja lühemaid juhtumiuuringuid.
Eetilise kirjastamise deklaratsioon
Kõik algupäraseid uurimusi sisaldavad SA Eesti Kunstimuuseumi kirjastatud raamatud ja ajakirjad järgivad COPE-i (Committee on Publication Ethics) kirjastamiseetika põhimõtteid.
Autorile
- Autorid peavad kirjalikult tõendama, et on ajakirjale esitanud algupärase uurimuse. Teiste autorite tööd peavad olema artiklis korrektselt viidatud ja plagiaat välistatud.
- Autoritena tuleb ära märkida kõik isikud, kes on uurimusse sisuliselt panustanud. Märkimisväärse osalusega isikud tuleb esitada kaasautorina. Isikud, kes ei ole osalenud otseses uurimistöös, kuid kelle abiga on uurimus valminud, peavad olema ära toodud tunnustuste (acknowledgement) lõigus. Kui uurimus on valminud teadusasutuse stipendiumi toel ja/või konkreetse teadusprojekti raames, siis tuleb ka see ära märkida.
- Autor ei tohi sama uurimust paralleelselt avaldada üheski teises väljaandes. Uurimuse käsikirja esitamine samaaegselt mitmele väljaandele on ebaeetiline.
- Autor peab teavitama väljaandjat võimalikust huvide konfliktist, mis võis mõjutada uurimistulemuste tõlgendamist ja esitamist.
- Autor on kohustatud osalema retsenseerimisprotsessis ning tegema käsikirjas täiendusi ja parandusi vastavalt retsensendi juhistele. Retsensendi parandusettepanekute tagasilükkamist tuleb põhjendada.
- Kui autor avastab avaldatud artiklis vea, mis on tekkinud toimetamise või avaldamise käigus (erratum), on ta sellest kohustatud teavitama väljaandjat ja koostöös väljaandjaga leitud vea parandama. Kui autor avastab, et ta on avaldatud artiklis esitanud tahtmatult ekslikke andmeid (corrigendum), peab ta sellest väljaandjat esimesel võimalusel informeerima. Tulenevalt vigade ulatusest ja tõsidusest jääb autorile võimalus koostöös kirjastajaga avaldatud artikkel tagasi võtta.
Retsensendile
- Retsensent peab säilitama konfidentsiaalsuse kõigi tema käes olnud käsikirjade ja seal sisalduva teabe osas.
- Retsensent peab säilitama objektiivsuse. Kui retsensent suudab iseseisvalt tuvastada temale saadetud käsikirja autori, siis autori isiku vastu suunatud kriitika on ebaprofessionaalne ja ebaeetiline.
- Retsensendi märkused peavad olema selgelt sõnastatud. Oma argumentide toetamiseks tuleb märkustele võimalusel lisada allikaviited.
- Retsensent peab veenduma, et autor on viidanud uurimuse seisukohalt kõigile varem avaldatud olulisematele töödele.
- Retsensent peab juhtima väljaande tähelepanu plagiaadiohule, kui käsikirjas on laialdasi kattuvusi ja sarnasusi varem avaldatud uurimustega.
- Juhul kui retsensent ei saa käsikirja mingil põhjusel retsenseerida, teavitab ta sellest esimesel võimalusel toimetajat. Kui retsensent leiab käsikirjaga tutvudes, et tal võib olla huvide konflikt käsikirja autoriga, siis loobub ta viivitamatult retsenseerimisest ja annab sellest toimetajale teada. Huvide konflikt võib puudutada autori ja retsensendi liiga sarnaseid uurimisteemasid, nende omavahelist koostööd või isiklikke suhteid. Toimetaja õigeaegne informeerimine huvide konfliktist annab võimaluse otsida käsikirjale uus retsensent.
- Retsensent esitab oma otsuse käsikirja sobivuse kohta ja parandusettepanekud kirjalikult, kasutades selleks ajakirja eelretsenseerimisvormi.
Toimetajale
- Toimetaja õigus on esitatud käsikiri avaldamiseks vastu võtta või avaldamiseks sobimatuse tõttu tagasi lükata. Samuti võib toimetaja paluda autoril käsikiri tehniliselt korrastada. Kui autor ei saa seda mõistliku aja jooksul teha, jääb toimetajale õigus tehniliselt sobimatu käsikiri tagasi lükata. Toimetaja saab vastavalt retsensendi soovitustele paluda autoril teha käsikirjas muudatusi, edastades autorile kirjalikult retsensendi kommentaarid. Toimetajal on õigus käsikirja toimetada, lühendada, ümber sõnastada ning ühildada väljaande üldise stiiliga, kuid ta peab tehtud parandused autoriga kooskõlastama.
- Ajakirjale esitatud käsikirjade sobivust avaldamiseks hinnatakse intellektuaalse sisu, originaalsuse, selguse ja valdkondliku tähtsuse põhjal. Avaldamisest keeldumine teistel põhjustel, näiteks soolise, rassilise, rahvusliku, etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, seksuaalse orientatsiooni, poliitiliste või religioossete vaadete või isiklike põhjuste tõttu on ebaeetiline.
- Toimetaja ja väljaandjad ei avalda teavet käsikirjade sisu kohta. Autorite uurimustulemuste vahendamine enne avaldamist kolmandatele isikutele nii suuliselt kui ka kirjalikult on ebaeetiline.
- Toimetaja, väljaandjad ja toimetuskolleegiumi liikmed ei kasuta avaldamata käsikirjades sisalduvat teavet isikliku uurimistöö tarbeks ilma autori eelneva kirjaliku loata.
- Toimetaja kohustub säilitama retsensendi anonüümsuse.
- Ajakirja peatoimetaja vahendab ja lahendab võimalikke konflikte autorite, toimetuskolleegiumi liikmete, väljaande personali ning retsensentide vahel.