Otsing

Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivsel isikunäitusel näeb happening’e, joonistusi, maalikunsti, animafilme ja interaktiivseid (video)installatsioone, mida iseloomustavad vastandlikud mõistepaarid.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Näituse fookuses on Eesti üks suuremaid erakunstikogusid ning selle omanik Mart Lepp.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Näitus esitleb Neitsi Maarja lugu, tähendust ja kujutamist, keskendudes keskaegsele Liivimaale. Väljapaneku üheks eesmärgiks on jutustada Neitsi Maarja lugu läbi säilinud kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste, mis on asunud Eesti- ja Liivimaa pühakodades.

Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel.

Pärast küüditamist ja vangistust Siberis aastatel 1949–1957 naasis Olev Subbi (1930–2013) kodumaale ning asus taas kunsti õppima. 1960.–1980. aastatel oli ta toonases karmis Nõukogude Eestis oma loominguga mõneti erandlik.

Muuseumi püsiekspositsioon on pühendatud Adamson-Ericu (1902–1968), Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku, loomingule.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Pärast küüditamist ja vangistust Siberis aastatel 1949–1957 naasis Olev Subbi (1930–2013) kodumaale ning asus taas kunsti õppima. 1960.–1980. aastatel oli ta toonases karmis Nõukogude Eestis oma loominguga mõneti erandlik.

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Näituse fookuses on Eesti üks suuremaid erakunstikogusid ning selle omanik Mart Lepp.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivsel isikunäitusel näeb happening’e, joonistusi, maalikunsti, animafilme ja interaktiivseid (video)installatsioone, mida iseloomustavad vastandlikud mõistepaarid.

Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Näitus esitleb Neitsi Maarja lugu, tähendust ja kujutamist, keskendudes keskaegsele Liivimaale. Väljapaneku üheks eesmärgiks on jutustada Neitsi Maarja lugu läbi säilinud kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste, mis on asunud Eesti- ja Liivimaa pühakodades.

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Muuseumi püsiekspositsioon on pühendatud Adamson-Ericu (1902–1968), Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku, loomingule.

Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel.