Kuidas riigipiirid põlisrahvaste elu häirivad. Kohtumine Ketlin Kuusingu ja Hõrna Aarega 03.12.2026 | 18.00

Riigipiirid on üks viis, kuidas rahvusriigid enda olemasolu kehtestavad. Riigipiirid määravad, kes võib riiki siseneda ja kuidas saab riigist lahkuda. Riigipiir võib inimesi kaitsta, aga ka takistada. Põlisrahvaste puhul on side maaga tekkinud tihti teistel tingimustel, milleks on näiteks traditsioonid, loomulik liikumine koos loomadega või kalastus. Sellel kohtumisel tutvustab näitusel „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ enda teost „Palvö“ kunstnik Ketlin Kuusing, vesteldes Setomaa kogukonna aktivisti Hõrna Aarega.

Setomaa kogukond on Eesti ja Vene riigipiiri tõttu pooleks lõigatud. Enamik setosid elab küll Eesti riigis, aga paljudel puudub piiri tõttu ligipääs enda kodukandile, sugulaste ja tuttavate juurde ning ka esivanemate haudadele või traditsioonilistele kirikupühade tähistamistele.

Riigipiir, mida kohalikud setod eelistavad nimetada kontrolljooneks, mõjutab inimeste elu igapäevaselt ning on muutunud ajas aina karmimaks. Ühtepidi on muidugi arusaadav, et kontrolljoon on Venemaa imperialistlike ambitsioonide tõttu hädavajalik, aga teisalt on mõjud kohalikele elanikele valusad. See tõstatab küsimuse, kelle jaoks see kontrolljoon ikkagi on loodud ja kuidas peaksid põlisrahvad elama oma maa peal, kui nad on jäänud suurriikide ja geopoliitiliste voolude hammasrataste vahele?

Näitusest

Rahvusvaheline grupinäitus uurib saami põlisrahvaste õiguste kehtestamise ja enesemääramise keerulist teekonda. Saami kunsti politiseerumine, mis algas 1960.–1970. aastatel ning arenes kõrvuti saamide enesemääramise liikumisega, on viimasel kümnendil pälvinud taas laialdast tähelepanu. Praeguseks on saami kunstnike hääl kujunenud Põhjamaade kaasaegse kunsti üheks kõige kuuldavamaks ja dünaamilisemaks osaks ning tõusnud järjest enam esile ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Näitusel on esindatud teosed nii ühiskonnakriitilise kunsti teerajajatelt kui ka noorema põlvkonna kunstnikelt.

Näitus on loodud dialoogis Linda Kaljundi kureeritud näitusega „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ (02.10.2026–21.02.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib meie suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Üritus on osa Kumu kunstimuuseumi näituse „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ publikuprogrammist ning Eesti Kunstimuuseumi vägivallaennetuse programmist „Kunst on märkamises!“.

Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.