fbpx

Otsing

Avaldatud 27.11.2023 | 10.37

Kumus astuvad loomingulisse dialoogi Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism

""
Enzo Cucchi. Joobnud muusika (Musica ebbra). Detail. 1982. Erakogu

Kumu kunstimuuseumi suures saalis avaneb publikule 1. detsembrist näitus „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“, mille keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike teoste põnevad dialoogid.

Näitus toob Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud Raoul Kurvitza (1961) ja Urmas Muru (1961) teostega. Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus.

„Transavangardi rühmitus tekkis Itaalias otsese vastandusena eelnevate kümnendite ühiskondlikke eesmärke teenivale ja analüütilisele kunstile. Rühmitust vedanud kriitik Achille Bonito Oliva (1939) ja kunstnikud Sandro Chia (1946), Francesco Clemente (1952), Enzo Cucchi (1949), Nicola De Maria (1954) ja Mimmo Paladino (1948) nägid oma tegevust kui missiooni, millega segunes ka teatav annus loomingulist ülbust,“ ütles näituse kuraator Fabio Cavallucci. Erinevalt Itaalia kontekstist ei soovinud Raoul Kurvitza ja Urmas Muru asutatud Rühm T eelnevatele põlvkondadele vastanduda, vaid varasemast justkui mitte hoolides, rajada kunstis uusi mõtte- ja tegutsemisviise.

„Eesti Kunstimuuseumi jaoks on näituse üks eesmärke pöörata tähelepanu 1980. aastate Eesti maalikunstile ning selle tähendusele meie lähikunstiajaloos. Seda perioodi on kunstis nimetatud ka „kadunud kümnendiks“. Ühelt poolt hoidis kunstnikkond üleminekuaja päevapoliitikaga teatavat distantsi, teisalt jäid 1980. aastad Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud suurte muutuste taustal kunstiajaloole üsna ebahuvitavaks. Seetõttu vajab see kümnend veel aktiivset mõtestamist,“ lisas näituse kuraator, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Olulise põhimõttena propageerisid nii transavangard kui ka Rühm T subjektiivset, isiksuse- ja emotsioonidekeskset lähenemist kunstile, kunstniku täielikku loomingulist ja vaimset vabadust. Nende loomingu tõukejõud oli eksistentsiaalne pinge, tunnetus inimelu mööduvusest kõikses universumis. See pinge leidis nii transavangardi kui ka külma ekspressionismi puhul sarnase väljendusviisi pöördumises dramaatiliste, mütoloogiliste ja metafüüsiliste süžeede juurde just maaližanris, mis taas tähelepanu keskmesse tõusis.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Laupäeval, 2. detsembril leiavad avaprogrammi raames aset publikuüritused. Näituse kuraator Fabio Cavalluci viib kell 13 läbi ingliskeelse kuraatoriekskursiooni. Kell 14 on kunstisõbrad oodatud koos Raoul Kurvitza ja Urmas Muruga ekskursioonile „Kunstnikega näitusel“.

Avaprogrammi lõpetab kell 15 kuraator Sirje Helme ja ajakirjanik Joonas Hellerma vestlus, mille fookuses on näituse ja seal eksponeeritud kunstivoolude ning nendega seonduva terminoloogia lahtimõtestamine. Lisaks on kell 12‒14 avatud lastele ja peredele töötuba „Lõputu maal“.

86 teosega näitus on avatud 19. maini 2024.

Meeskond
Kuraatorid: Fabio Cavallucci, Sirje Helme
Näituse kujundus: Kaarel Eelma
Graafiline disain: Tuuli Aule
Haridusprogramm: Darja Andrejeva
Koordinaator: Anastassia Langinen