fbpx

Otsing

Avaldatud 08.04.2024 | 17.17

Näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ jõudis Kumust Vytautas Kasiulise kunstimuuseumi

""
Näitus „Raamist lahti“ toob kokku Malle Leisi, Maija Tabaka ja Marija Teresė Rožanskaitė loomingu. Foto: Gintarė Grigėnaitė

Tänavuse aasta 25. veebruarini Kumu kunstimuuseumis avatud näitust „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ saavad nüüd nautida ka Leedu kunstisõbrad, sest 4. aprillist 9. septembrini on sama väljapanek üleval Vytautas Kasiulise kunstimuuseumis Vilniuses.

Näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ toob kokku kolme mõjuka Balti naiskunstniku, Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Teresė Rožanskaitė (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingu.

Leis, Tabaka ja Rožanskaitė olid nõukogudeaegses Eestis, Lätis ja Leedus erandlikud kunstnikud, kes eemaldusid tollase kunstimaailma reeglitest. Nende loomingut iseloomustavad nii tavapärasest erinev eneseesitlus kui ka oma keskkonna ja kunstnikuks olemise originaalsed peegeldused. Nad tegutsesid samal ajal ja nende teosed loovad viljaka dialoogi, olemata siiski ülemäära sarnased. Omal ajal nad teadaolevalt kokku ei puutunud ning kohtuvad oma teoste kaudu sel näitusel esmakordselt.

„Leisi varased poolabstraktsed kujundid esitavad väljakutse optilisele tajule, samas kui kompositsioonid taimedest ja inimestest kosmilises ruumis õõnestavad eluvormide hierarhiaid. Tabaka on tuntud suurte ekspressiivsete maalidega, mis on sageli inspireeritud filmilikust kujutusviisist. Rožanskaitė astub raamidest välja nii otseses kui ka metafoorses tähenduses, avades oma assamblaažide sisemise ruumi. Teatud viisil on Malle Leis see, kes kõiki kolme koos hoiab: tema varane looming on lähedane Rožanskaitėle, hilisemad maalid Tabakale,” rääkis kuraator Anu Allas Kumu näituse avamise eel.

„Pealkiri „Raamist lahti“ osutab piiridele, mida kõik kolm kunstnikku oma teostes ületasid, aga ka uuele tõlgendushorisondile, mille nad üksteisele loovad. Lisaks võib kõigi kunstnike loomingus leida terve hulga pildilt välja astuvaid või vaatajale selga pööravaid (nais)peategelasi, kes loovad lahkumise ja uuele territooriumile liikumise visuaalseid metafoore. Teisalt mängivad kunstnikud sageli mitmest raamist koosneva struktuuriga, mis kõigutab arusaama stabiilsest ja ühemõttelisest reaalsusest,“ lisas kuraator Laima Kreivytė.