Lood ja pildid Olev Subbist – alustasime näituse taustalugude seeriaga veebis
Adamson-Ericu muuseumis avati 12. märtsil Olev Subbi varasele loomeperioodile keskenduv näitus “Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul”, mis juba 13. märtsil eriolukorra tõttu suleti. Näituse lood ja pildid ning Olev Subbi eluloolised seigad on nüüd leidnud tee ERR-i kultuuriportaali ja Adamson-Ericu muuseumi Facebook’i lehele. Pikalt ette valmistatud näituse taustal on hulk ajaloolist konteksti, kunstniku eluloolisi seiku ja põnevat fotomaterjali, mida nüüd publikule tutvustama asutakse.
Sotsiaalmeedias ja ERR-is tutvustab Subbi elulugu ja loomekäiku näituse kuraator, Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus. Kunstihuvilistega jagatakse nii Subbi lapsepõlvefotosid kui ka eluloolisi fakte. Samuti kirjeldab seeria Subbi tööde inspiratsiooniallikaid ja konteksti.
Olev Subbi elukäik oli suuresti mõjutatud II maailmasõjast ning okupatsiooniaegsetest repressioonidest. Seetõttu on märtsiküüditamise aastapäevaga seoses Subbi loome- ja elukäik eriti aktuaalne, kuna see heidab valgust kunstnike toimetulekule keerukal sõjajärgsel perioodil.
Esimene lugu keskendubki Subbi lapsepõlvele ja perekonnale: “Olev Subbi sündis 7. märtsil 1930. aastal Tartus sõjaväelase ja meditsiinitöötaja pere neljanda lapsena. Johannes Subbi (1888–1942), tema isa, oli autasustatud Eesti Vabadusristiga (II/3) isikliku vapruse eest Eesti Vabadussõjas. Nõukogude võimu esindajad arreteerisid Johannes Subbi Tartus, tema kodus, 1940. aasta detsembris ja viisid vangilaagrisse. Pere sai alles palju aastaid hiljem teada, et isa oli hukkunud juba 1942. aastal Kagu-Siberis Kemerovo oblastis Siblagis. Ema Hella ja Olev olid II maailmasõja lõppedes ainukestena kogu perest veel Eestis. Sisuliselt kaotas teismeline Olev mõne aastaga enamiku oma lähedastest. Vanem vend Kaljo hukkus II maailmasõjas, teine vend Ülo sattus poliitilistel põhjustel vangilaagrisse Venemaale ning õde Juta põgenes keerulistes oludes läände. Olev Subbile väga lähedane õde elas alates 1944. aastast paguluses Kanadas. Oma meenutustes ja kirjavahetuses pereliikmetega on tulevane kunstnik viidanud õe Juta suurele osale enda kujunemisel ning kurssi viimisel kunsti, muusika ja kirjandusega.”
Vaata seeriat ERR-i portaalis ja asu jälgima Adamson-Ericu muuseumi lehte, et näituse taustainfo ja kunstniku elukäiguga seotud huvitavat lood sinuni jõuaksid.