1960. aasta rühmitis. Taust. Tegelased. Looming
Näitusetunnis avab Enn Lillemets, üks väljapaneku „Valve Janov. Algusest avangardi 1942–1965” koostajaid, lähemalt Eesti esimese Teise maailmasõja järgse kunstnikerühmitise tegelasi ja tausta ning Valve Janovi osa selles.
Tartus koondunud 1960. aasta rühmitise tegevusaega on võimalik piirata aastatega 1956 ja 1970. 1956. aastal jõudsid poisid Venemaa vangilaagreist tagasi kodumaale. 1970. aastal suri Moskvas rühmitise vaimne juhtfiguur Ülo Sooster. Rühmitise tuumiku moodustasid Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Nende ühine taust olid õpingud Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Tegutsemise kõrgaeg jäi 1950. aastate lõppu ja 1960. aastate algusse. 1960. aastal sai teoks rühmitise ainus avalik ühisesinemine. Ülo Soosteri õhutusel korraldas Silvia Jõgever Tartu 8. Keskkoolis tsenseerimata näituse, millele said osaks avalik ideoloogiline hukkamõist ja katsumused asjaosalistele.
1960. aasta rühmitise tegeliku panuse sõnastamine meie kultuuriloos ja kunstimõttes on saanud võimalikuks alles pääle Eesti taasvabanemist. Selle liikmete varane avangardne looming on jõudnud vaatajaini visalt ja tükkhaaval, Tartus märksa varem kui Tallinnas, muutes ometi oluliselt arusaamisi eesti kunsti käekäigust. Rühmitise looming hoidis ainuvalitseva sotsialistliku realismi teooria ja praktika kiuste elus ja arendas edasi „Pallasest” saadud rikast natuuri- ja värvikoolitust, olles samas aldis kinni püüdma Lääne kunstiliikumisi raudse eesriide tagant, abstraktsionismist sürrealismini.
Fotol: Jõulupidu kunstikoolis Pallas. 1941. Vasakult: Varmo Pirk, Valve Moss, Johannes Saal, Lembit Rull ja Voldemar Väli; paremal Bajadeer (Magda Beek). Erakogu